N, 441. päev: vaheti

Otsin mööda Internetti uisupidurit. Ainus koht, kust ma selle leian, asub Ameerikas ja sealt on postikulud kaheksa korda suuremad kui pidur ise. Keskendun seega Euroopa poodidele ja möödaminnes leian sellise üliolulise artikli. (Kui te minu arvamust teada tahate, siis suurem mõju peaks olema veeretakistusel, seega määrige laagreid või sõitke paremad laagrid korralikult sisse, küll siis ka kiirus tuleb. Õppige loodusteadusi.)

Tööl palju tööd. Päeva sõna on see, et tundmatu tõlkija on saanud väljendi trunk exchange apparatus (keskjaamad) vasteks kohvrivahetusseadmed. Tore, kasutage aga möödunud sajandi alguses koostatud ja sajandivanust keelt jäädvustanud sõnaraamatuid edasi, nii saab ikka ja alati palju nalja! Kas olete inglise nüüdisaegses kasutuses näinud sõna trunk kohvri tähenduses? Mina ei ole ja pakuksin õigemaks vasteks sõna reisikirst.

Aga laskem mõttel lennata. Huvitav, kus võidaks kohvrivahetusseadmeid kasutada? Kas lennujaamaalustes katakombides? Või kas katsetas sellise seadme paraku rikkis eksemplari kunagi minister Hanson – pani salajase dokumendiga kohvri masinasse, aga vastu ei saanud midagi? Ja kas nende otstarve on tühipaljas kohvrite vahetamine või ka ettearvamatu teisaldamine? (Viimane mudel on lennujaamades ammu kasutusel.)

Aga paksunahaliste hooldamise veterinaariaseade londivaheti oleks olnud veel põnevam. Väga kahju, et seda ei pakutud.

Olmelise poole pealt on täna tõstuk maja teise otsa juures ja akent saab hoida lahti.

Tööd on väga palju, ilmselt lähevad need asutused, kellele me tõlgime, augustis puhkusele ja tahavad tõlkeid saada enne seda.

Korterist paar maja linna poole on kevadest saati kaevatud auk lõpuks valmis saanud. (Nii kaua aega läks seepärast, et ei raatsitud muudmoodi liivakivi lõhkuda kui ekskavaatoriga kraapida, koos sellest tekkinud valju kriginaga. Ja seda kraami oli seal vähemalt 1000–1500 m³.) Nüüd on jõutud järgmise järguni: hakatakse valama majapõhja. Päris põnev vaadata, kuidas ka siinmaal maja ehitatakse. Mingit hüdroisolatsiooni ma peale märja liiva ei tähelda, nii et ei ole mingi ime, et siinkandis olevat keldris lainetav vesi täiesti tavaline nähtus. Drenaaži- ega vundamendikraave ka ei paista; muidugi, maapinna külmumisohtu suurt ei ole, et peaks vaiad ajama sügavamale. Huvitav, kas põhja alla soojustust ka pannakse? Igatahes erineb vaatepilt kõigest sellest, mida ma majaehitamisel varem olen näinud. Põnev. Igal maal omad kombed.