Toibun külmetusest. Magan nii palju kui võimalik. Päeval on palav, hoian aknad kinni (tore märk, et enam külm ei ole).
Põhjalik filmiprogramm: Les Vacances de M. Hulot, Mon oncle ja „Matusekontori” esimese hooaja kõik seitse jagu (mitte kõik päris järjest), kolm teist kordagi koos tegijate kommentaariga.
Puhastan ära kõrvaklappide vastu kõrvu käiva osa, mis on riidest ja ajapikku imenud endasse sellisel hulgal kehavedelikke, et sellest jäävad plekid (meenutagem diivanitagust seina filmi „Prints Zamundast” hamburgerisöökla omaniku kodus). Riideosa (mis meenutab kaht pisikest baretti) saab maha sikutada ja pesta ning polstri saab isopropanooliga puhtaks. Pärast on hulga parem ja puhtam tunne.
Õhtul on selge, praegu on noorkuu, taevas on tähine (eriti kui silmad ära harjuvad ja kui vaateväljas ei sira tänavalaternaid), vaatan binokliga mõni aeg tähti. Proovige järele (suuremapoolse binokliga, nt 7 × 35, 7 × 50 või 10 × 50) ja te saate aru, millest te ilma olete jäänud. Näiteks milline tähevaip ilmub Linnutee poole vaadates.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment