Hommikusöögi kõrvale Green Wing'i 3. osa. Postkontorist Amazonist tulnud Saksamaa reisijuht (väga täpselt tuli, üks päev hiljem ja oleksime saanud kätte alles pärast reisi), siis pikk sõit tööle.
Tööl jälle lõbus vaidlus kolleegiga tõlkimise üle, seekord teemaks see, kas inglise sõna measure (tähenduses 'ravimiuuringu kriteerium') vastena on sõna mõõdupuu asjalik meditsiinikeel või ei ole. Mina väidan, et ei ole. Tema, et see on ilus eesti keel. Mina, et see on ilus arhailine eesti keel ja et sõnastik võib ju nii pakkuda (märkan, et kolleeg silitab Silvetit, mis on ohtrast kasutamisest seljast lagunenud), aga asjalik meditsiinikeel ei ole see teps mitte. Saan vastuseks pika moraalijutluse, mis annab mõista, et ega kolleeg enamikku mu stiiliparandustest arvestada ei kavatse; oma asi, mina tema omi kah mitte (aga seda ma ei vasta, sest muidu veniks vestlus liiga pikaks ja ei jõuaks enam lõunale). — Meditsiinikeele asjatundja TT, kus sa oled? Sind on hädasti appi vaja.
Asjatundlik kolleeg Z, kellele juhtunut kurdan, annab nõu soovitada kasutada ka ilusat eesti sõna arstirohi, kui sama lugu peaks korduma.
Muidu tavaline teisipäevalõbu, teatud töömahukas toimetusliik.
Õhtul kohtun postkontoris E-ga, kes on omal käel tuvunud linnaga. Käime Kõrgmetsa betoonitehasest kummalgi pool olevas maksimarketis, sh lemmiklooma- ning aiaosakonnas. Viimasest saan toalille. Toiduosakonnast toitu ja veini.
Korteris selgub, et päeval on E korrastanud magamistoa kapid, kus vanasti oli jaotus, et paremas kapis on puhtad riided ja riiulil olulisemad paberid; nüüd on paremas kapis ainult puhtad riided. Õnneks on lennukipiletid ja pass sattunud keskmisega tähtsusega trükiste virnas siiski ainult otsa, mitte vahele.
Õhtul Green Wing jätkub.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment