Hommikul poole kümnest üldkoosolek, kus direktor räägib haldusnõukogu eilsest koosolekust. Loodan väga, et "järgmise üritusena" mõtles ta eile näiteks 14. novembri matka või jõulupidu, sest nii kuulsaks ei taha ma oma nelja euroga ka saada, et võlga üldkoosoleku ajal hakkaks õiendama. Usun, et see lugu jääks raudselt asutuse pärimusse.
Päeval 26. oktoobri kohta väga soe, 20 kraadi. Läbi pilvevina paistab soe päike, inimesed käivad, mantlid näpuga üle õla. Rõhtsuunas on nähtavus üle 20 km (aknast paistab sopkakujuline mägi Z-nupp, mis on siit u 20 km kaugusel). Ja täitsa paistab. ("Paistab sügisel ka päikene" on laul, millega 105 a tagasi tehti esimene eesti helisalvestis. Olemas Filmiarhiivis (vt mp3-fail). Heliloojaks August Weizenberg, ...kujur.)
Õhtul viimasel minutil Kõrgmäe matkatarvete poodi eile pildilt vaadatud matkasaapaid uurimas. Veel hiljem väike hinnavaatlus naaberriigi T-linnakese matkapoodide veebilehtedel. Ime küll, seekord vahet ei ole.
Aga päeva nael on õhtul poole üheksa paiku. Nimelt oli paar nädalat tagasi tulnud (ukse alt läbitopituna) ametlik vorm, mis tundus olevat rahva- ja eluruumide loenduse tarvis. Selle vahel väiksem vorm, et mitu koera teil on, mis tõugu, kui vanad ja mis soost. No täitsin ära, et nimi ja sünniaeg ja perekonnaseis ja elukutse (valida tuli ametnik, kuigi ma ametlikult päris ametnik ei ole, vaid muu teenistuja) ja töökoht ning siis korteri kohta, et olen üürnik ja kasutan korterit elamiseks ja elamiseks kasutatakse korterist 100% ja kes on omanik ja kus ta ise elab ja kui palju maksin septembri eest eluruumide üüri ja äriruumide üüri ja palju lisatasusid ning palju see kõik kokku teeb. Siin kohal tuli mõelda ja meelde tuletada, sest üür ja lisatasud lähevad iga kuu viimasel esmaspäeval kontolt automaatselt ja ega summa lausa silme ees seisa. Siis allkiri ja kolmandale leheküljele, et ma ei ole lahutatud, vaid naine elab lihtsalt teisel aadressil (ja selles lahtris oli puhuks, et abikaasad ei ela samal aadressil, koguni viis valikuvõimalust ning määratlusi ja seletusi oli terve lehekülg).
Koerte paberiga aga on nii, et ka see tuli ausalt täita, aga ma olen ametlikult kahe koera kaasomanik, kes mõlemad on Tallinnas, no siis ma kirjutasingi, et mis ja kui vanad ja et mõlema sugu on F, aga lahtrisse "ma olen kokku .... koera omanik", tõmbasin kriipsu ja lisasin, et olen omanik küll, aga koerad on välismaal.
Aga kõige mõistatuslikum kogu ankeedi juures oli see, et ma ei teadnud, mida sellega pihta hakata ehk kuhu see viia. Eile oli tulnud (samuti ukse alt sissetopituna, nägin seda alles siis, kui esikutule põlema panin, nii et sellel on õrn, aga täiesti äratuntav kingajälg) teine paber, kus oli kirjas, et 26. skp tullakse ankeedile kell 5 ja kell 9 õhtul järele ning kui te kohal pole, viige paber ise vallamajja. Viiest olen veel tööl, aga hiljem juba kohal, nii et panen täidetud ankeedi ukse juurde valmis. Kella poole üheksa paiku hakkab ukse tagant kostma samme ja aegamisi lähenevaid kellahelinaid, siis lastakse kella minugi ukse taga, surun paksu paberipatakaga vanamehele ankeedi pihku ja ta vadistab mulle rõõmsalt mingi pika loo kohalikus murdes, millest ma ei saa mõhkugi aru, aga noogutan reipalt ja kiidan artikuleerimata häälitsustega takka. Kuhugi tehakse linnukene ja vanamees läheb edasi. Nagu võib kuulda, kõnnivad mitu mu ülemist naabrit toas kõpskingadega, mis pidavat olema siinmaal kombeks. Hea muidugi, et ülemine naaber ei harrasta stepptantsu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment