Hommikul võtan tagatoast ja esikust igaks juhuks peeglid maha, sest puurin samasse seina kuus auku riiulikruvide jaoks. Sein osutub olevat paksem, kui arvasin, ja mingil viisil kahe õõnsusega. Kui puur padrunini teise õõnsusesse sisse kukub, käin vaatamas, ega ometi teiselt poolt pole välja tulnud. Ei ole.
Päeval meilivahetus direktoriga teemal, kuidas saaksin talle muuseumipileti eest 4 € tagasi maksta. Kummaline teema muidugi, sest ega ma saa ju uksest sisse minna ja mündid lauanukale vajutada. 4 € on nii tobe summa, et see ei tee kedagi rikkamaks ega vaesemaks, aga asi on põhimõttes. [Aasta tagasi oli põhimõtte asi ka see, kuidas ma ei saanud Eesti ühe veebiportaali suutmatuse tõttu kuidagi maksta nende teenustasu 3 krooni, sest minu 10 mln kliendiga "väike"-pangast maksmisvõimalust ei olnud, lunimise peale sain kontonumbri, aga ei saanud ärinime, siis sain teada ärinime, aga ei saanud teada viitenumbrit, ja kui see pull oli kestnud kaks nädalat, mil juba ammu jooksutasid nad viivist, viskas mul üle ja tuli kasutada võlusõnu "kui te mulle kohe viitenumbriga arvet ei saada, teatan asjast tarbijakaitsesse"]. Lõpuks lepime kokku, et järgmisel üritusel saan võla õiendada. Tore.
Õhtul pilved tihenevad, aga pilvede alla piilub loojuv päike, neid erepunaseks maalides. Tumeda pilve taustal läigivad heledalt need majad, mille viimistluses on kasutatud rohkesti klaasi.
Kõrgmäe maksimarketis.
Pärast kinoõhtu, DVD-lt The Curse of the Were-Rabbit. Tore film. Ma ei teadnudki, et Wallace'i hääl Peter Sallis on praeguseks juba 85 aastat vana. No nüüd tean.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment