Hommikul jõuab nädalavahetuse totaalkoristamine võidukale lõpule. Kui majast väljun, on parasjagu ees prügiauto, mis on just ühe kasti tühjendanud ja saan viimased kotid sinna heita. Tööl meenub, et mul jäid eilsed nõud pesemata.
Päeval tavaline töö. Söömas sloveeni kolleegi N-ga (kui kella juures väljaminekut registreerin, tuleb küsima, kas ma lähen sööma, kuhu ja kas ta võib kaasa tulla). Küsin, kas mu raske haigusega toakaaslasest D-st on midagi kuulda; saan teada, et ta tervis on paranemas ja uue aasta algusest tuleb jälle tööle.
Õhtul veidi enne viit ära. Eile sain vist veidi külma ja on natuke palavikutunne. Mul on korteris järel ainult kolm pakki Coldrexit ja suundun Kirikmäe Prismasse otsima. Selgub, et selle Santé et Beauté osakonnast võib osta mis tahes tootja mesilasema toitepiima või mis tahes iluvõiet, aga ravimilaadseimad esemed on neil kondoomid ja plaastrid. Sellest rohkmat ei ole. Selgub ka, et kogu kõnealuses kaubanduskeskuses ei ole apteeki. Nõudepesuvahendit, mida mul on hädasti tarvis, kah ei leia, on umbes kümme riiulimeetrit klaasipesuvahendeid. No muidugi, prantsuse poekett, ega prantslased muid toidunõusid tunne kui veiniklaase.
Siis lennujaama E-le vastu. Selgub, et lennuk on saabunud 20 minutit plaanist varem (sellal, kui ma bussis sinnapoole sõitsin) ning ta on mulle helistanud ja sõnumi saatnud, aga ma ei kuulnud.
Siis korterisse, õhtusöök, juurde Green Wing'i 1. ja 2. osa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment