N, 448. päev: 4. päev üksi

Kätte on jõudnud nelja inimese töö tegemise neljas päev. Hommikul on 20 kraadi, aga, nagu bussis selgub, olen hajameelselt selga pannud mantli.

Bussipeatuse vastas maja ehitusel on maksimarketi juurest betoonitehasest kohale saabunud kaks betooniveokit, kes ulja müdina ja lurtsumise saatel betooni tulevase majapõhja jaoks pumpavad. Veider ehitusviis, kusjuures majapõhi on kõrgemal kui tänav. Ma ei täheldanud, et pinnast oleks enne valamist oluliselt tihendatud; huvitav, kas on võimalik, et pinnas imbub vett täis ja maja hakkab selle peal ujuma? (Betoonivalandi alla pandi kile, aga see on selleks, et betoonis olev vesi jääks betooni sisse ja seal tsementi kivistaks, mitte ei valguks läbi perve jõe poole.)

Bussijuht on seekord nõnda täpselt Swiss Toni nägu, et ma ei imestaks karvavõrdki, kui ta pileti kontrollimise asemel rehmaks käega, vaataks kaugusse ja teataks, et bussijuhtimine või piletivaatamine on üht, teist ja kolmat viisi täpselt nagu making love to a beautiful woman.

Tänane muusikavalik on kellegi soprani (kelle nime ma ei mäleta) ooperiaariate plaat, Rammsteini II plaat ja pool Satoshi Tomiie kogumikku 3D.

Kirjutan ühele üpris halvale tõlkele tagasisideks, et kui selle pikkus oleks olnud mitte 8, vaid 10 lk, siis oleks sellise kvaliteedi juures tulnud kindlasti halb hinne.

Kõrvaltoast tuleb läti kolleeg L küsima, kas keegi meist on kunagi pannud kiitvat hinnet ja mis paberitööd selleks peab tegema. Toanaaber S on (ühe korra) ja läheb appi. No üks kindel kriteerium on see, kas tõlke headuse pärast tuleb pisar silma või läheb ihu kananahale. Ma tean paari eesti tõlkijat, kes seda teha suudavad, aga kahjuks nad meile ei tõlgi.

Uisupood helistab, et mu pidurid olla kohal.

Lõpuks tuleb päästev õhtu, sellenädalaste tööde nimekiri on kahanenud mõnele reale, bussipeatusse minna tuleb ettevaatlikult ja tasakesi, poodi minna ei viitsi, bussis väldin kogu väest magamajäämist (sest mine tea, kuhu sõidan), korteris lähen magama tavalisest ajast kolm tundi varem.