Hommikul saetakse bussipeatuses puid n.ö ahvi- või oravameetodil. (Alustati juba eile – kui ilmaennustus oli lubanud 28 m/s tuult, eks ju.) Ronijal on peale mootorsae puu otsas kaasas ka turvaköis ja -rakmed, aga hindan, et kuigi köis ja rakmed võivad ta allakukkumise hoogu isegi taluda, ei tee seda teine puu, mille harude vahelt on ta köie läbi tõmmanud. Saan saepuru silma ja peaaegu ei märka bussi.
* * *
Kuuldavasti on isegi emakeele selts hakanud otsustama Google’i-hääletuse põhjal (vaatavad, mis varianti on internetis rohkem). Ad numerum.
Nii et ei ole midagi imestada, et oskuskeele kaitsjate poolelt on üle rindejoone ründava argikeele poole jooksmas ka mitu endist võitluskaaslast. Tunnen, nagu hoiaksin oskuskeele lippu üksi. Aga kaua ma enam ei jõua, mind süüakse lõpuks ära ja heisatakse oskuskeele kantsile lipu pähe argikeele räbal.
* * *
Muidu täitsa juhuslikult leian EKI keeleabist sõna peeneraldustelevisioon (võõrkeeles HDTV).
Samuti rõõmustan, et ravimite ja toimeainete õigekirja soovitab EKI just samamoodi, nagu oleme soovitanud meiegi – v.a see, et kaunis kirjakeeles jah võidakse hääldada pärisnimesid võõrapäraselt, nt Driptane : Driptane’i, aga praktikas selline peenutsemine kaob ja näite nime hakatakse hääldama kujul [triptaane] ning seega saaks vähenõudlikus tekstis käänata ilma ülakomata: Driptane : *Driptanet. (Tärn tähendab, et näide on näitlik ja ärge päriselt nii tehke!) Eriti meeldib mulle viimane lõik, et toimeainete eestikeelsed nimetused käituvad võõrsõnadena ja nende kirjapilt on seetõttu häälduspärane. Oli kord kunagi ammu suur võitlus ja riid teemal, kui lähtetekstis kirjutati raviminimetuse pärisnimi ja toimeaine kui kemikaalinimetus ühtmoodi, ainult et esimene suur- ja teine väiketähega, aga tõlkes pidanuks kirjutama viimase häälduspärasena, rõhuline pikk täishäälik kahekordsena. Aga meil oli alles lahing; sain teada, et kuna tema on inglise keele filoloog, siis teab ta kõike, mida inglise keeles kirjutatakse, ja mina, kes ei ole, olgu üldse vait. Mu vastuväited, et täpselt sama loogika järgi võiksin minagi väita, et tean teemast kõike, muidugi ainult küttis vaidlust edasi ning vale kirjakujuga tõlge välja ka läks. Aga paari aasta pärast tuli dokumendist uus versioon ja vana viga sai parandatud.
Ja siis saan teada, et tänapäeval ei ole enam buklett : bukleti : bukletti, vaid on hoopis buklet : bukleti : bukletit. Minu käsi seda kirjutama ei paindu ja parandan selle voldikuks.
29.10.13
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment