T, 2364. päev: puudutamisest

Uurides, kas standardväljendil on standardtõlget, leian mitmesuguste otsivahenditega 15 üksteisest pisut erinevat varianti, milles inglise about on ümber pandud (äraspidises järjekorras):

• sidumiseks („seotud”) 1 kord
• seondumiseks („seonduv”) 2 korda
• kohaks („kohta”) ja käsitlemiseks („käsitlev”) 3 korda
• ja puudutamiseks („puudutav”) 6 korda (või isegi 7, sest üks otsitulemus tegusõna ei näidanud, aga nimisõna, mille kohta see oli, oli osastavas, seega umbes 2/3 tõenäosusega oli see puudutamine või 1/3 tõenäosusega käsitlemine)

See paljude „puudutamiste” järjest lugemine ja praegu loendamine ajas mind iiveldama ning küsima, kas see on ikka eesti keel?! Empiiriliste tähelepanekute järgi on „puudutamine” hakanud vohama alles mõnel viimasel aastal ja see tähendus on seletavas sõnaraamatus (mis kirjeldab kasutust eesti kirjakeeles XX saj II p) alles kuues ja viimane.

Usinatele teemapõuas magistrantidele ülesanne: uurige nende variantide esinemist aastate kaupa. Meie tööka kollektiivi loomingus on puudutamist haruharva, 61% juhtudest oleme öelnud „kohta”, 25% juhtudest „seotud”, 7% „käsitlev”, 4% „seonduv” ja 2% „puudutav” (kuid on olnud aastaid, kus me ei ole „puudutanud” kordagi).