Saksa keele jututeemad on peaaegu nagu „South Parkis” mister Garrisoni tunnid: läbi võetakse kõik parasjagu ajakirjandust raputavad teemad. Praegu siis on teine nädal arutlusel Limburgi laristajapiiskop, eriti tema kümme korda kallimaks läinud uue residentsi 35 000 € maksnud vann ja kas see jääb järgmisele Limburgi piiskopile, kui praegune ametist lahti tehakse. Tänane uus teema on Merkeli mobiiltelefon. Peaaegu ütlen ameeriklaste huvi võimalikuks põhjenduseks sententsi „einmal KGB, immer KGB”.
Kaks nädalat tagasi arutasime tulevast tubakadirektiivi, mille toetajate väitel sureb suitsetamise tõttu Euroopas 700 000 inimest aastas ja vastaliste väitel kaoks jõustamisel 100 000 töökohta. Kas see tubakatööstuse töökohtade arv on kogu Euroopas või ainult Saksamaal, ma ei tea*, aga esimesel juhul tähendaks, et tubakatööstuse iga töökoht nõuab seitse inimelu ...aastas. Kui rehkendada, kui palju saab tubakatööline palka, saaks sellest ettekujutuse, kui vähe maksab inimelu tubakatööstuse ettekujutuses: see on mitmeid kordi vähem kui inimelu rahaline väärtus kindlustuses. Lennunduses loetakse inimelu hind olevat suurusjärgus 100 000 dollarit ja kurikuulsa Ford Pinto lõhkeomaduste peale rehkendas Ford muiste, et isegi kui iga hukkunu kohta peaks maksma kindlustusrahana 150 000 dollarit, tuleb see odavam kui kogu automudeli ja selle tootmisliinide ümberehitus. Kui meie jutt jõudis tubakavastaste meetmeteni, oli Eesti menukas propagandakampaania „Suitsetaja haiseb!” kõigile suur uudis (sõna „propaganda” peale õpetaja kergelt tõmbles ja pidin pikalt seletama, et eesti keeli tähendab haismine üksnes paha lõhna, mitte sõimamist nagu saksa stinken).
* Wikipedia: maailma kolmel suurimal tubakatootjal olevat kokku 100 000 töötajat. Samas käivat ülalmärgitud saja tuhande sisse peale tööstuse enda ka vahendajad ja putkamüüjad. Saksamaal ilmselt ka tänava-suitsuautomaatide hooldajad.
Keeletunni eel saan keelekoolilt sõnumi. Mõtlen juba rõõmuga, et äkki jääb täna tund ära (kool teatab sellest sõnumiga, peen värk), aga ei, teatab ametlikult, millal on sügisvaheaeg.
Tunni eel on õpilased koridoris, õpetajat veel ei ole. Ta tuleb täpselt, vedades põrinal üle koridori pisikeste põrandaplaatide enda järel ratastega kohvrit. „Aa, vacances!” kuulutab nii mõnigi, aga õpetaja märgib, et vale puha, tal on kaasas sõnaraamatud! Tunnis laob need lauale riita ja näitab.
Muidu jõuame tunnis täna harrastusteni, mis täidab kenasti kogu tunni ja palli ei loobitagi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment