K, 2288. päev: rääkimine hõbe

Vana (vasakul) ja uus päikesefilter (pealtvaade)

Hommikul valmib D = 5 päikesefiltri 2. väljaanne (vrd 1. väljaande valmimine, hävimine ainult kaks päeva hiljem ja taastamine). Nüüd olen targem ja kontrollin kohe (enne servarõnga kleepimist) kile nurgast teibiga, kummal poolel on kaitsekelme.

Eile-täna piinlik episood, kuidas üks viiendik teeb õigesti ja neli viiendikku valesti ning kontrollija ei tea, kuidas on õigesti, ning noomib seda üht viiendikku, nagu oleks teinud enamik õigesti ja vähemik valesti.

Maja ühe postkasti peale on siginenud nimi Vittorione. Parem jah panna silt kui ainult loota naabrite aususe peale.

Õhtul näitab ETV intervjuus Saksamaa presidendiga, et Eestis ei ole mitte kedagi, kes oskaks saksa keelt – mitte jutustusoskuse poolest, sest eks intervjuu küsimused saa pähe õppida ning Saksamaa presidendil juttu jätkub – seejuures mõistlikku juttu –, vaid häälduse poolest, mis iseenesest ja pikka ühist ajalugu arvestades ei peaks olema ületamatult raske. Varem oli puu-saksa keele musternäidis filmis „Minu Leninid” (1995) Tõnu Aava kehastatud Saksa ohvitser, kes Taagepera lossi torni ehitatud Esimese maailmasõja idarinde komandokeskuses ütles telefonitorru midagi, mis kõlas nagu „šheiize”. („Minu Leninite” autentsusetaotlus – panna näitlejad rääkima keeli, mida rääkisid nende tegelased – ületas mitme näitleja keeleoskuse. Mõnele oli pandud subtiitriga tõlge, aga tööstur Wallace’i „inglise” keelele mitte.) Nüüd on püstitatud uus rekord. Saade on järelvaadatav ning võite lingi saata saksa tuttavatele ja sakslastest saksa keele õpetajatele.

Kui Saksamaa presidendi jutt on jõudnud kulminatsioonini, ilmub tema pea kohale pahaendeline silt „Järgmiseks: apokalüpsis”, mis osutub samaks Prantsuse ajaloo-dokumentaalsarjaks Teise maailmasõja teemal, mille DVDd müüdi paar aastat tagasi Kirikmäe prismas ja mida ma muidugi ei ostnud. Selle tõlge ja jutustamine tekitab palju naeru, näiteks saab teada, et prantsusepäraseks väänatud kirjapildiga nimesid võib eesti keeles lugeda nagu eesti nimesid ja Jaapani raadiokood Pearl Harbori ründamisel olnud „toora, toora, toora!”.