Saksa-eesti asju on lastud tõlkima keegi, kes ei oska saksa keelt ega jaga teemast mõhkagi ja kes tõlgib saksa teksti masintõlkega inglisse ning siis kasutab nähtavasti sõnahaaval silvetit (või tasuta veebiteenusi, millest vähemalt viis kasutavad silveti suuresti ebaadekvaatse 3. trüki materjali) ega teki tal takkatipuks mingit kahtlust, mida nõnda tekitatud sõnapuntrad võiksid kokku tähendada, näiteks ei ole ta guugeldanud kohe alguses ja kirjutanud siis eesti keeles, mida ta näeb. Üleüldiseks harimiseks kinnitan, et saksa
Erdölbohrinsel ei ole mingi püstiloll „
õlipuurimistaglas” (vrd inglise
oil drilling rig; krdi kahju, et Bloggeri lihtsas HTMLis ei saa kirjutada mitmekordset läbikriipsutust, paneksin vähemalt neljakordse), vaid
naftapuurimisplatvorm – isegi Google’i masintõlge saksa keelest otse eesti keelde saanuks kohe „naftaplatvormi”, kontrollitud! Arvake ise, mida arvasin „taglase” peale mina, kes ma umbes 8. sünnipäevaks sain kingiks raamatu „100 laeva”!
Tema või tema mõttekaaslaste viimase aja loomingust mainitagu veel metallikaup „
töötlemata või osaliselt töödeldud triikrauad” (saksa tekstis seisis
Eisen) ja masinad „
mehaanilised kühvlid” (
Schaufelbagger). Veel arvab ta, et kirvega lõhutakse „palke”, aga palke endid laotakse üldse „
hunnikutesse”. Võib-olla on selliseid ajukääbikuid lastud tegutsema mitu.
Ka ei pea saksa sõna
sowie tingimata tõlkima sõnaks „samuti”. Võib kasutada loogilist mõistust ja panna sinna sõna, mis paremini sobib, näiteks vahel ka „ning”.
* * *
Ükspäev juhtusin lugema
Wikipedia stiilijuhendi sõnavara osa. Lugege teie ka ja siis võrrelge praegu Eesti ajakirjanduses viljeldava kujundiuputuse ja kordusevaenuga. Eestis peaks algatama samasuguse lihtsa keele liikumise nagu on Soomes
selkokieli või inglise
Plain English või
Fight the Fog. Vt ka
Õiguskeel 3/2011.
Ja viimane aeg on hakata rääkima keeleõpikutes kõnekeelest, nagu et mida tähendab „poes läks mul kakskend”; keeleõpikukeeles öeldaks „
kulutasin kaupluses kaks
kümmend raha” – aga kesse nõnda räägib?
* * *
Loomariigist. Kevade poole juhtus, et ühel hommikul kõndisime maantee servas Kõrgmetsa poole. Vähe enne bensiinijaama esimese parempoolse maja korstna otsas istus vares või hakk ja
vaatas sinna pikalt sisse. Seepeale ronis korstnast välja teine.
No comments:
Post a Comment