E, 2293. päev: muistse põlve pajatusi

Arutelu, miks ei ole olemas rahvusteemalisi kokteile „Kalevipoja” teemal. Kaks lahjemat jooki võiksid olla „Irmi” ja „Armi” ning kolmas, eriti murdja, „Mustukene”.

* * *

Koduloolase blogi Kärdla kraatri kirjutist väidetakse jutustavat sellest, kuidas meteoriit „sünnitas” Hiiumaa. Kirjutan autorile ja soovitan taolist totrust geoloogide eest peita, aga ta ei saa aru, milles probleem, et ta olevat loo geoloogidelt pärit andmete järgi kirjutanudki. Söön mütsi ära, kui geoloogid tõesti kirjutasid Hiiumaa „sünnitamisest”! Vat nii juhtub, kui loed, aga aru ei saa! Nagu varahommikul oli Õhtuleht juurutanud Prantsusmaa rongiõnnetuse uudistes uudissõnu „rööbaste vahetamise seade” ja „lüliti”, mis keskhommikuks – ilmselt tundlike lehelugejate kaasabil – oli normaliseeritud oskussõnaga „pööre” (vrd ingl switch; küll on hea, et õnnetus ei toimunud pöörmeosa riströöpa kaasabil, sest see on inglise keeli frog). Ehk siis koduloolase innukus ei lasknud taibata, et Ülem-Ordoviitsiumis ei olnud Hiiumaad olemas mittekõigevähematki! Kärdla kraatri tekitanud meteoriit kukkus pealegi merre!! Hiiumaale kukkumise väide on vähemalt seitse korda (455 : 65 = 7) jaburam kui öelda, et Chicxulubi kraatri tekitanud boliid kukkus Mehhiko Ühendriikidesse.

Ega geoloogilist ajaskaalat hästi ette ei kujuta, aga, ütleme, kui aeg, mil mandrijää voolis välja praeguse Hiiumaa, oli tänapäevast 1 cm kaugusel, siis hetk, mil merre lajatas Kärdla astrobleemi tekitanud taevakeha, oli meist samal skaalal 100 meetri kaugusel. Või noh, kui tänapäev asuks Talinas Viru keskuse Hesburgeri ukse juures, siis mandrijää vooliks Hiiumaad 12 m kaugusel kunagise basseini vastasserva juures, aga Kärdla kraatri tekkehetk oleks samal graafilisel ajateljel ikka Kärdlas. Mis Hiiumaa ajaloos toimus vahepeal peale settekivimite vaikse tekkimise ning muude geoloogiliste protsesside, ei ole teada.