L, 2291. päev: loomaaias

Loomaaed kohe vara hommikul. Rong kohal 9.07, aed lahti kell 9.30. Vahepeal sumisev pärn.

Avastan loomaaiast kaks siltide tulpa, kus ühele poole viitab „Toilettes” ja teisele poole „WC”.

Kella kaheteistkümnest puhkeb muidugi suur einestamine. Söökla korraldus on ebatõhus: kui menüüs on neli rooga, saaks köögis toota neid varuks, nii et igaüks võtab riiulist soovitud roa (nagu see toimub Kirikmäe sööklates). Praegu on tervelt üks inimene ametis sellega, et võtab tellimusi ja annab sildi (aga raha võetakse alles pärast, kassas), ning inimene siis näitab silti, mis põhirooga ta tahab, ning talle tehakse see ja ta ise muudkui ootab ja ootab. Ning saba tema taga muudkui seisab ja seisab.

Uh-oh...

Tiivad kannavad ka niipidi

Valmib kullietenduse bootleg, peaaegu sõna otseses mõttes. Enda harimiseks, prantsuskeelse harrastuslavakõne näitena. Algul oli helisalvesti lahtiselt pingil ja sedasi on prantsuspärase falsetiga esitatud saksa hoiatustekst peal algupärase tämbriga, aga kohe seejärel panin salvesti E ärgitusel varjule (et kull näeb ülevalt äärelt ja tuleb uurima; hetkel on surnud karvast närilist meenutav tuulekate kadunud, selle peale tuleks kindlasti). Varjule panin salvesti aga 150 mm objektiivi kotti, mille vahtkummpolster rookis tämbrist kõrgemad helid ja 43-minutise salvestise prantsuskeelne enamik on seega esitatud justkui bassihäälel, mida prantsuse keeles muidu ei juhtu.

See etleja ehk kogu etenduse kommenteerija on enda arust mittekoomilises päkapikumundris. Mitte ei mõista pseudokeskaegset päkapikundust, st miks küll arvatakse keskaegseid inimesi olevat olnud päkapikuusku? Lapsemeelsed nad lühida keskmise eluea tõttu pisut olid, aga üht teist usku, mis kindlustanuks päkapiku kiire saatmise tuleriidale.

Etenduses on iga aasta midagi uut, praegu tuiskavad alustuseks areenile SM-maskides sellid, kes meenutavad ühekorraga Lordit ja Slipknotti (ning osade õlaorgid „Tapja õllejogurti” algversiooni (2001) vaprat rüütlit ning ühe selli plekist küünised suisa „Tujurikkuja” Wolverine’i), plärtsutavad plekist mõõku, vallandavad homeerilise naeru ning panevad tugevasti kahtlema vehkelmiskunsti asjakohasuses ja lõppkokkuvõttes avastama selle kirjutise: link.

Ükskord ometi on gpx-jälg jäädvustunud normaalselt ning sedasi hakkan aimu saama loomaaia topograafiast. Google’i aerofoto on ilme poolest iidne Landsati foto ja sellel on vanust üle viie aasta. Bingis on uuem, umbes 2011. aastast

Tagasiteel linnapargi tiigi ääres on mingid peoettevalmistused; meenub, et oh jah, homme on ju suur Prantsuse püha (mille olime täitsa unustanud – algul isegi tahtsime minna pühapäeval), täna on ilmselt ilutulestik, mida tõendavad ka jaama ümbruses kostvad arglikud kärtsud nagu Eesti linnades detsembris algklasside koolist kojutuleku kellaajal.