K, 2298. päev: tagasi

Reisult tagasi, järgmine päev kohe tööle (salasõnad meeles ei ole). Küll see reisikirigi tilkuma hakkab.

Nagu varem mainitud, olin printides-lõigates-kleepides valmistanud taskuraamatu Observe the Protuberances, mida kandsin üldiselt taskus või käes ja üritasin teha uusi pilte täpselt samadest kohtadest kui mituteist aastat tagasi. Nende valmimiseks läheb ports aega ja kuidas neid pildipaare avaldada, ma veel ei tea. Võib-olla siin natuke ja ülejäänud spetsiaalses blogis (neid on vast sadakond).

Üldisi tähelepanekuid:

• ligi kahe aastakümnega on puud kasvanud kõvasti, ehitatud on uusi maju, ehitatud on suisa uus 50 km kiirraudteelõik, raudteede äärde on ehitatud müratõkkeaiad (esimeses kahekordses rongis istusime allkorrusel, mis viga me enam ei korranud), raudteejaamadesse on põrandale joonitud nn pimedarööpad, jaamades on rongilt bussile astumine asendatud jaamaaluse tunneliga
• FR jaamas on maaliinide bussijaam viidud jaama eest jaama taha maa alla ning senine piletikassaga tunnel on asendunud maa-aluse ostukeskusega
• BE karud ei ela enam augus, vaid nüüdisaegses suures karukoplis, kus nad saavad ronida, ujuda või lihtsalt varjuda ning inimesed ei saa enam neile pähe tatistada ega kõik inimesed ülalt alla vaadata
• ZH trammid on viiejaolised, kliimaseadmega, madala põrandaga, isegi 6. liinil, kus muiste sõitsid eriti vanad kahe vaguniga parsad (mida oli lausa valus vaadata, sest 6. liin läheb alt jõe äärest mäe otsa loomaaia juurde, kõrguste vahe 200 meetrit)
• Uetlibergi otsast on mets maha võetud, et vaadet saaksid nautida ka kartlikud inimesed ilma raudtorni ronimata (torn on stabiilsem kui, ütleme, Viidumäe torn ja ei kõigu, trepiastmeid on 189)
• mitmes kirikus (BE Münster, ZH Fraumünster, Grossmünster) on pildistamine ärakeeldud
• Victorinox (ja ilmselt ka Wenger) on üle riigi ühtlustanud nugade hinnad. Muiste maksis mu Swisschamp kõige vähem 67 (GE kellapoes) ja kõige rohkem 116 sFr (ZH Limmatquai suveniiripoes) ehk erinevus oli 73%, aga nüüd on ühe margi kõige suurem hinnakõikumine, mida näeme (huvi pärast vaatame kõikjal, mis see massap), ainult 12%
• see-eest on postkaartide hinnad karanud lakke: vanasti oli tavaline hind 0.30...0.60 sFr, aga nüüd on 1.20...1.50 sFr ja mõnel pool ka 2 sFr (kõige odavamad postkaardid on muidugi kohas, kus seda aimata ei oskaks: Pilatuse otsas, 1 sFr)
• rahvusmuuseumi hoiuruumi põrandale pillatud PL-CIR-filter jäi terveks
• 17 mm (27 mm efl) asendis objektiiv on oluliselt kitsama vaateväljaga kui vanade piltide 24 mm
• põhjalik ettevalmistus (sh koos möödunud aastal puudunud liikumisaegadga ühest kohast teise) tasus ära, graafikust olime taga kõige rohkem 8 minutit ja ees kuni kaks tundi, jõudes näiteks BS–FR sõiduks tund varasemale rongile ja lisades ZH-s ringikolamisele ka laevasõidu Limmatil
• ZH kunagine elumaja on minu ajast korrastamata (v.a köögirõdu avamine, mida näitas nägemisteravuse piirilt binokkel Uetlibergi otsast 5,3 km kauguselt), aga et palju aastaid mööda läind on sellest a’ast, on vaatepilt üsna troostitu
• ZH on vallutanud jalgrattad; kuidas jalgratturid saavad hakkama üsna vahelduva reljeefiga, nad ei ütle
• turistide üleüldine päritoluline koostis on muutunud
• eesti keelt ei kuulnud kuskil, soome keelt ühe korra, vene keelt peaaegu iga päev (v.a vist laupäeval maal)
• ZH jaama all kaubanduslinnakus enam plaadipoodi ei ole
• FR kunagise ühika tänavanimi on muudetud, selle ette on ehitatud klaasraamatukogu ning – kogu reisi parim nael – selle söökla on nüüd restoran!!