Akvaariumi on lisandunud efektselt valgustatud millimallikad ja uus kaheksajalg. Tuukanit ei ole ikka kodus.
Asjatundlikud nännipoekülastajad loendavad, kas pehmel peajalgsel on haarmete arv õige, ja arvavad, et mängupeajalgsetel võiks olla kujutatud ka sifoon ja nokk. Ma ei tunne ära pehmet karvast roosat mustatäpilist seepiat ja imestan, et miks sel „kaheksajalal” on 10 haaret.
Loomaaias on üpris palju rahvast. Varem oleme käinud seal 7.6.2008, 21.6.2008, 12.7.2009, 20.6.2010, 23.1.2011, 5.2.2011*, 9.5.2011, 13.8.2011* (* = koos akvaariumiga). Silma jääb, et loomaaiakülastajatest on väga paljud tunduvas ülekaalus (võimalik, et arvates, et loomaaias ei pane keegi tähele). Järgmine kord loendan, kui paljud kotkaetendusele saabujaist (vrd mõni nädal tagasi üritatud rahvaloendus, kui palju on tänavapildis habemikke).
Loomaaias on väljas uudisena gorillad, keda eristab vaatajaist 45 mm turvaklaasi (mu arust on see paksem kui postkontoris – siinmaal on sularaha suure au sees, postiametnikud on turvaklaasi taga). Üheksa mehe jõud, ühe mehe mõistus, eks ju. Mingi looduskanal näidanud kunagi hollandi tädi, kes arvanud, et Rotterdami loomaaia gorilla Bokito on hakanud teda armastama, ja käis talle kaks aastat üle päeva naeratamas. Ükskord viis aastat tagasi sai gorilla aga puurist välja ja arvake, mida ta esimeseks tegi? – Eks läks tuuseldas korralikult seda, kes teda hambaid näidates oli aastaid ähvardanud!! Talitajad said õnneks ruttu jaole ja tädi jäi ellu, jutustama oma õpetlikku lugu. (Ja õpetlik on ka see, et bokitoproof saanud 2007 hollandi keeles aasta sõnaks.)
Seega arvestades, kuidas hiiglaslik hõbeselg põrnitseb altkulmu teda klaasi tagant lõkerdades vahtivaid loomaaiakülastajaid (kes, muide, seisavad temast kõrgemal ja üldsegi mitte peegelklaasi taga nagu praegu Bokito juures), ei ole eriti tervislik sinna troppi vahtima jääda.
Ulatuslik gorillamaja on kujundatud endisaegse loodusuurija tööhüti stiilis. Esil on mitmesuguseid ekspeditsioonidelt toodud esemeid, muu hulgas kapp Aafrika loomade kivistunud ekskrementidega.
Tunnen huvi, kas kotkaetendusel tulevad uudishimulikud mehhiko kullid karakaarad vaatama mu uusi tossupaelu (nagu 2010 tulid uurima ühe tädi kingi ja 2011 jalutasid etenduselt lahkuvate inimeste seas orangutanimajani).
Täna valmib ainult 411 fotot; kiire järeltöötlus: kõik suure objektiiviga tehtud pildid saavad korraga kirkamaks seadega Blacks 12. Kus tundub liiga kontrastne, võtan ükshaaval vähemaks (vaikeväärtus on 5), aga ükshaaval äravõtmine on kokkuvõttes kiirem ükshaaval pealepanemine.
Šp avastab kaheksajala ja vahib seda hulk aega, peaaegu niisama intensiivselt kui kunagi Št padikrokodilli.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment