T, 1924. päev: Eurovison, vol. 1

Öösel tugev äike. Päeval vines, lämbe ja hiiglasliku äikesepilvega põhjakaares, aga äikseta. Kui töölt tulen, põriseb linna kohal helikopter ja jätab mulje, et tahab katsetada, mis juhtub, kui sattuda helikopteriga äikesepilve.

Õhtul peatub buss bensiinijaama juures. Mõtlen, et vast läheb juht kempsu, aga ei! Kõnnib jaama letini, jookseb korraks tagasi, võtab bussi kassast raha, tagasi bensiinijaama, naaseb sealt limonaadipudeliga.

* * *

Pisut hiljem õhtul otseülekanne ühest Aasia pealinnast, mis sedapuhku nimetab end kõikvõimalike muude epiteetidega kui „nafta” (vast jätkusuutlikkuse nimel). Tehnilisel põhjusel me Juurt ja Kivirähka ei kuule, nii et vürtsitame etendust enda kommentaaridega:

• Algul on peaaegu iga teine sõna Alijev.
• See tunne meis süveneb üha, sest kolmest õhtujuhist keskmine kannab pruuni ülikonda. Pruuni, PRUUNI, rõhutan. Kas peokorraldajad ikka teavad, mida tähendab Lääne-Euroopas pruun ülikond? – Üheselt seda, et selle kandja on Ida-Euroopast!! Pruuni ja sinise ülikonna kandmise keeld olnud muiste koguni Inglismaale lähetatavate Vene spioonide instruktsioonis.
• Ka ülejäänud kahe õhtujuhi kostüümi üle naerame. Parempoolne on vähemalt püüdnud, aga tulemus on ikka pisut lopiline. Vasakpoolne tuletab E-le meelde India laulvaid filmitegelasi ja mulle – praegusest padjaraamatust – mootori F-1 üldkuju. Sellel oli pärast põlemiskambrit algul 10 : 1 laienemislehter ja selle all pisut kitsam, aga siiski ikka laienev teine, 16 : 1 lehter.
• Esimese, Montenegro laulu peale olen kohe juba naerust kõveras (ja ette rutates lisatagu, et ega õhtu jooksul sirgeks saagi). Nimetan seda (peamiselt aktsendi tõttu) „Leto sveti” kaveriks (ja „Leto sveti” kaverdatakse mitu korda veel). „Leto svet” oli päris ammu ja seega ajast palju aastaid ees! Jee!
• Soome lauljal on seljas lauapaberist kostüüm. (Noor lugeja, las vanaema-vanaisa seletab sulle, mis oli lauapaber.) Ta häbenebki.
• Läti peletisel on seljas kostüüm, mis ei jäta suurt midagi varjule peale kuue varba.
• Ühe oma arust kõhna daami õlavars oli jämedam kui minu reis.
• Ajal, mil kunagi elasin Šveitsis, kakas Šveitsi solist alles püksi.
• Võib-olla põgenevad Belgias väikelapsed taolise anorektitari eest ja satuvad vanemate härrasmeeste keldritesse. Küprose naisansambel on aga hoopis jubedam, mul ei ole sõnu! Mainin Küprose kaugemast ajaloost piinlikke seiku (millest kirjutas James Frazer pool peatükki ja mis, muide, andis maailmale väljendid „jumala poeg” ja „jumala ema”).
• Ühes laulus – kahjuks ei mäleta enam, kus, – on selge muusikaline viide tantsu-laulunumbrile Madapeta Malakpeta Petarap filmist Premikudu (1994).
• Iisraeli laulu esitab Puškin.
• Vanilla Ninja kaverit esitab 400 aastat kosmosemutte.
• Kuulsa laulu My Lovely Horse kaveris kuulen saladuslikku rida I'll cost you 2.29.
• Kui punkte hakatakse lugema, tuleb püünele vaatajaid pikalt piinama koletu suur kamp trummareid, mis üldmuljelt meenutab konnade koori filmistuudio Belarusfilm õudusfilmist „Buratino seiklused” (1975). Imestan, kas omal ajal Eestis vallutas lava jauramite orkester? – Ei...
• Punktide lugemise kohta arvab pruunülikondlane, et see on nagu higher mathematics. Kaheldavasti mujal kui kunagises N. Liidus sellest naljast aru ei saada, sest mujal seda nii ei nimetata. Kapsas õhtu stsenaristi ämbrisse.
• Vaheklippides näidatakse ainsat linnamüüri torni neli korda ja täpselt sama teeklaasi kaks korda. Vaheklippides suusataja kohta arvab E, et ta teeb seda relva ähvardusel, ja mina, et esimest ja viimast korda. Korraks näidatakse, kuidas „turist” pildistab, aga ettevalmistus on olnud nii põhjalik, et kaameral on marginimi (mis on SLR-del alati pentaprisma esiküljel) kinni kaetud! Järelikult ei jää sealkandis midagi juhuse hooleks.
• Vaheklippides on linn kasitud hirmuäratavalt kirkaks nagu Põhja-India muusikavideos Country Yard in Lake. Meesterahvaid ei ole linnapildis peaaegu üldse. Ainus asi, mis klippide tegijail on jäänud kahe silma vahele: prillid on kole vanaaegsed.

Kindlasti kordame seda lõbusat õhtut ülehomme ja laupäeval!