L, 1909. päev: nirgist ja ikka keisri rõivastest

Päeva nael: õhtul jalutades näeme kaljuseina ääres nirki, kes paha aimamata (või just aimates) hüppab poole meetri kaugusel Šp nina eest läbi, hopp-hopp. Tulemusena puurib Šp kõik risukuhjaalused läbi.

Tagasi hommikusse. Ka täna oleme teel T poole, aga juba ette aimates seal ootavat inimmurdu. Sajab vihma ja heidame sel teemal nalja, samuti seepärast, et korda näib loovat täiesti ilmalik politsei. Minnes loen rongis Dawkinsi raamatut ja seal olnud mõtet laiendades leian, et hale värk, isegi massiürituse korraldajad peavad teadma, et nad on pettuse peal väljas: kui oleks olemas mingigi tõenäosus, et imelise hame uurimine võiks tuvastada, et see tõesti ongi nii vana, kui tahetakse arvata, siis oleks selle teaduslik sedastamine ju vesi korraldajate veskile missugune! Seda aga ei tehta, järelikult on ka neile endile sulaselge, et mingit positiivset tulemust tulemas ei ole ning hea, kui selles üldse on mingit keskaegsetki ollust, rääkimata antiikaegsest.

Dawkinsi raamatus oli eile kirjeldatud teadusuuringut, kus teaduslikult uuriti, kuidas mõjub palvetamine pärgarterilõikusest toibujatele. Uuringus oli kolm rühma: 1) inimesed, kes teadsid, et nende poolt palvetatakse; 2) inimesed, kes ei teadnud; 3) inimesed, kelle poolt ei palvetatud. Uuring oli topeltpime: uuringuosalisi oli palvetes nimetatud ainult eesnime ja perekonnatähe esitähte pidi ning selle, et nt „John E” on tegelikult näiteks John Ewing ja mitte John Epstein, pidi kokku panema kõiketeadev issand jumal taevas. Muidugi läks, nagu arvata, 2. ja 3. rühma tulemused (tüsistuste sagedus) oli samad (aga tüsistusi oli rohkem inimestel, kes teadsid, et nende poolt palvetatakse). Uuringu tellijad arvasid, nagu arvata, et mis siis, et teaduslik uuring palve väge ei kinnitanud (One total catastrophe like this is just the beginning!), nemad ikka usuvad, et aitab. Hahaa.

* * *

Kuigi lubasin muiste, et filmitõlgete üle ma ei naera, ületab ETV tänaõhtuse põneviku tõlge piiri koguni (õiguskeel sisse) kahes episoodis (õiguskeel välja):

1. Te ju teate, kes on punaparun? Kui ei tea, lugege, kuidas seda määratleb EKSS. ETV tõlkija oli teinud punaparuniks Esimese maailmasõja aegse kuulsa Saksa lenduri Manfred von Richthofeni!! Tema hüüdnimi oli jah der rote Baron, mis tuli tema aadlitiitlist ja asjaolust, et ta lasi oma mainega hirmutamiseks värvida lennuki punaseks, aga kas see (õiguskeel sisse) kvalifitseerub (õiguskeel välja) punaparunluseks, seda ma ei tea.
2. Teise napaka tõlkevea hoidnuks ära nii lihtsad asjad kui silmaring ja ettekujutamine. Filmis mainiti Esimese maailmasõja lahingut, kus ühe päevaga hukkus 58,000 British troops. Tõlkes pandi hukkuma „58 000 väeosa”. Isegi teadmata, mitu väeosa oli tollastes Briti sõjavägedes ja kui suur oli tollal Briti Impeeriumi rahvaarv üldse, aga samas üldise silmaringi raames teades üldist suurusjärku, mitu inimest hukkus Esimese maailmasõja kõigi aastate jooksul kõigil rindeil ja kõigis riikides üldse – palju vähem kui Teises maailmasõjas, kus hukkus kümneid miljoneid – saaks lihtsa oletusega, et väeosas oli näiteks 100 meest, jõuda kaunis kiiresti järelduseni, et 58 000 × 100 (ühel päeval, ühes rindelõigus, ühe riigi kohta) on liiga palju*, seega peab troops olema midagi muud kui „väeosa”.**

* 1914 oli Ühendkuningriigis 45,4 mln elanikku, Briti mitmesugustes sõjavägedes oli Esimeses maailmasõjas u 8,8 mln inimest, surma sai (koos asumaade sõduritega) 2,2 mln, maailmasõjas kokku 9 mln sõdurit. (Wikipedia)

** Vrd siit Edgar V. Saksa kirjeldus, kuidas tuhatkond aastat tagasi olid planeedi elanikest kuuendik kuni veerand Novgorodi laevastikus sõudjad.