Pärastlõunal ilmub kontorisse toanaabriga lobisema kõva kuulmisega kolleeg – või õigemini kirjeldab helipilti see, et ta LOBISEB UMBES TUND AEGA NII, ET AKNAKLAASID VÄRISEVAD. 2 m kauguselt on 70 dB. Normaalne vestlus on 1 m kauguselt 60 dB ehk siis räägib ta nii 40 korda normaalsest valjemini – aga inimkõrv tajub valjusi rohkem nagu logaritmilisel skaalal – valulävi on nimelt 10 000 000 000 000 korda valjem heli kui kuuldelävi, aga kes nii paljusid nulle mõistaks.
Oli kord meeskooridirigent, kelle kõrvakuulmise pärast hakkasid lauljad muretsema ja tõid proovi helitugevuse mõõturi – et kas läheb koori ees üle 85 dB(A) ja dirigent peaks ametlikult kandma kõrvaklappe – aga dirigent hakkas proovima, kui palju koorist üldse välja tuleb. 93 dB tuli ja dirigent kurvastas, et ümmargusest 100 dB-st jääb ainult 7 dB puudu, pingutage pisut, mis see siis ära ei ole, ja keegi füüsikas pisut rohkem kodus insener teatas seepeale, et noh laulgem siis viis korda valjemini!
Sama dirigendi harimiseks kingiti talle kvantfüüsika õpik, pärast mida ilmus ta sõnavarra ajaühik nanosekund: näiteks väitis ka, et mingi häälerühm tulnud „nanosekundi” võrra liiga vara sisse. Seepeale leidis keegi teine insener, et 1 ns on ajavahemik, mille kestel liigub valgus 30 cm!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment