Bussiga lennujaama. Märkan otsetee servas suuri kontorihooneid, mille asemel mäletan täiesti kindlalt mõni aasta tagasi olnuvat võsa ja niite.
Homme on vaba päev ja mul kavas kohtumine hambaarstiga. Eile helistasin igaks juhuks üle ja sain ootamatult teada, et vaja on mingit eraldi röntgenpilti, mida saab Tõnismäe hambapolikliinikust. Hambaarst ütles seda suht muretul toonil, aga kahtlen, kas nii kiiresti ikka saab, ilma saatekirja, suunamise ja polikliiniku patsiendiks registreerimata.
Kopenhaagenis istun ümber päris uuele Eesti lennukile (lennanud Eesti Õhuga alla kuu aja). Kui ma ei eksi, on Eesti Õhu ridadest praeguseks läbi käinud kokku 43 lennukit. Ükspäev selgus, kumb Bombardier oli Lotte (ES-ACC) ja kumb Brüno (ES-ACB), ja JÄRGMINE PÄEV teatas ETV, et uues Lotte muusikalis on Lotte saatjaks kass Bruno asmel hoopis jänes!
Talinas on homme normaalne tööpäev, aga inimesi kotte ootamas sitta kanti – just nüüd, kui mul vaja tegutseda ahvikiirusel, sest kes teab, kas polikliinik on ikka lahti kaheksani, nagu väidetud. Kohver siiski tuleb – vahepeal olen koguni plaaninud, et kui ei tule, saan minna seljakotiga otse, kohvriga polikliinikusse on na imelikuvõitu. Kihutan taksoga Mustamäele, viskan asjad üle ukse, kihutan sama taksoga tagasi Tõnismäele. Selgub, et tõesti, on lahti kaheksani.
Ütlen võimalikult veenva häälega, et mind saatis see-ja-too hambaarst ja mul on vaja pilti plaadi peale ja kohe kätte. Ei pea isegi täitma patsiendikaarti ega midagi, saadetakse röntgenikabineti ukse taha elavasse järjekorda. Ukselt selgub, et kabinet on lahti 19.30-ni, milleni on veel üle tunni aega. Pilt saab tehtud ja mõne minuti pärast ka plaadi peale – vahepeal imetlen seintelt hambahoolduse rahvavalgustuslikke trükiseid, mille illustraatoriks olnud kadund Edgar Valter. Plaat taskus, väljun ja leian, et lennujaamast väljumisest on möödunud täpselt tund. Aeg on raha, eks ju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment