Tavaline tööpäev, aga mul on vaba päev. Koristan, pesen põrandat ja mõtlen, et ettevõtlikud eesti näputöömeistrid saaksid meilt põrandalt pleekimatu halli koerakarvakampsuni materjali. Iga kord, kui tolmuimeja kotti vahetan, mõtlen, et näe, pool kampsunit läheb! ☺
Postkontoris öeldakse, et mis te raamatupaki järele täna tulete, kui silt tuli alles täna. Täna pakki kätte veel ei saa, tulge esmaspäeval! (Ma mäletan veel aega, kui seesama kassa nr 2 teenindaja oli veel suhteliselt kõhn. Vat seda teeb riigiasutuse 1½-tunnine lõuna!)
Poes on baar, selle ees pingil istub õnnest särades vanamees, ees ratastega käimisraami lauakesel õlleklaas. Võib-olla on ta kogu elu soovinud, et tal oleks laud, millele toetada õlleklaasi, alati kaasas, ja on vahest kaalunud koguni nii suure õllekõhu kasvatamist – see ei ole sugugi tuulest võetud mõte, mu kadund isa jutu järgi oli ta sellise elueesmärgiga inimest kohanud, kes peale klaasi tahtis kõhule toetada ka pudeli – aga siis sai sellise toreda ratastega laua
Kui vanamehest möödudes kramplikult üritan eemale vaadata, märkan, et tagasi on helendavate kividega äritseja. Käive on olnud nähtavasti hea, sest hinda on pandud juurde: varem 54 € maksnud kuhil maksab nüüd 59 €. Rutake, seltsimehed!
Juustuletis tegutseb juustu kokkuostja: võib-olla on tal mingi diil, et kümme tükki mis tahes juustu saab 20 € eest.
Bussi vahetades näeme, kuidas isandal on käsil korraga telefonikõne, suitsupaus ja äge žestikuleerimine, ilma nõela pistmata.
Tudengite list manitseb vahet tegema autovõidusõidul ja rallil, mis olevat paigast ära koguni mingis filmis. No tore on, lapsest saati see vahe selge, meil oli perekonnatuttavate hulgas peale mitme harrastusrallisõitja (kes sõitsid ja/või isegi korraldasid klubi Automi rallisid) ka omaaegne sisuliselt profirallisõitja (sõitis muid kui Automi rallisid).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment