Bussis inimesed vaatavad kahtlustavalt iga kord, kui nuuskan. Peaksin aevastamise juurde vaikselt röhkima, siis oleks paanika täielik. Toakaaslane tõlgib suure asutuse sisedokumente, kus ametnikud on paanikas ega usu, et viirused ei levi hoone ventilatsioonikanalite kaudu.
Prantsuse keeles on eksam. Subjunktiivist ja konditsionaalist on meeles, et need on kaks ise asja, aga kumb on kumb, seda enam ei mäleta. Grammatikaharjutused modustavad koherentse narratiivi ning kirjaliku arusaamise harjutuses on kasutatud lihtminevikku, mida mujal kui väga kirjanduslikus tekstis kunagi ei kasutata. Kirjandi teemaks on „Mis on Euroopa Liidu laienemise piirid?”, mis teemal võib jahuda lõputult (geograafilised, majanduslikud, logistilised, poliitilised jne jne piirid).
Suulise etlemise teema on, kuidas saaks Europol parandada võitlust organiseeritud kuritegevusega. Õps pakub, et see on raske teema, kui tahan, võin valida teise. Arvan endamisi, et kui valin, on uus kindlasti taas kord ebaseaduslikust sisserändest, ning nõustun, et see on raske teema, aga proovin öelda, mida oskan. Ütlen paar meelde jäänud mõtet (kui tore, et küsimus ei puudutanud mõnd muud asutust, millest tean veel vähem), nagu olulise mõtte, et Europol ei ole Euroopa Interpol.
Tagasi töhe. Muljetan eksamist ja toanaaber imestab, kas jälle samal teemal, et äkki õpetajal on selle teemaga mingi suhe.
Kirikmäe prismas näen siinmaal esimest korda hapupiima. Täitsa joodav on.
Korteris imestan, miks üks lillekast on kuiv ja teine mitte. No ühes on ujuk täisasendis kinni jäänud.
Mäletate, kuidas Google Translator sai rivilaulu vasteks Estonia is not afraid of boobs? No vat, soomlased teavad oma skandinaavia naabritest ka kõike: tõlgi iloiset norjalaiset ja siis iloiset ruotsalaiset.
Rahvasuu räägib, et pärast Vabadussamba valmimist sõitvat riigitruudusetud venelased mööda Tallinna ringi ja otsivat Venemaad. Kui näete, lehvitage ja näidake suund kätte.
Pühapäeval ostetud Saksa linnuvaatlejate ajakirjas on kaanelugu öökullidest ja papagoiajakirjas uudis sellest, kuidas ameerika üksikemast kaak vahetas oma kaks koolieelikut last kakaduu vastu (aga võimud seda ei mõistnud ja ta pandi vangimajja tagasi). Saan teada, et sinisilm Pallas Athene öökull oli kivikakk (ma olin miskipärast varem arvanud, et värbkakk). Esimeses on veel lugu sellest, kuidas ulakad saksa koolipoisid kaevasid lahti jäälinnupesa ja viisid jäälinnutibud minema, aga vanaonust saksa jäälinnusõber otsis linnud üles ja kasvatas neist korralikud linnud, keda hiljem pesa lähedale lahti lasi. Suurim mure olnud see, et ta ei teadnud, kas kalade püüdmine ja vastu oksa surnuks löömine on jäälinnul õpitud või instinktiivne tegevus. Vanamehe naine pakkunud, et näita ise ette!, aga linnukesed siiski omandasid selle oskuse iseseisvalt. Tõsi, nad ei osanud looduses algul midagi pihta hakata, kui kalaämbri asemel oli sogane jõgi, nii et vanamees pidanud neid tuttava ämbriga veel paar nädalat söötmas käima.
Praegu on juba kolmas suvi järjest, kui ma jaanipäeva paiku külmetan. Teisalt suurepärane ettekääne hiilida asutuse suvepeolt esimesel võimalusel minema.
* * *
Aga tänane Sinsheimi pilt on suisa maiuspala! Pidin muuseumis saama naerukrambid! (Pildil on muide sama Renault' soomustraktor, mille kohta Viktor Suvorov arvas oma viimase vabariigi raamatus, et voh sihukeste leiutistega sakslased (!) sõitsidki, juht poolest kerest saadik väljas (vaata ülaltpoolt reedest pilti, siis saad aru). Naa-jah, sakslased kasutasid neid parimal juhul lennuväljal pommikelkude vedamiseks.)
No comments:
Post a Comment