Taskutäis peenraha võib kuluda väga kähku, kui sellest maksta lilleraha. Kui lõunale ei jõua, võib juhtuda, et ülejäänust võileivaautomaadi jaoks ei jätkugi.
Saan reisibüroost telefonikõne, et vaja veel raha juurde maksta. Käin õhtul kohal. Mu neljapäevane makse veel saabunud ei ole, kuigi päevane kõne näitas, et on. Ma olen selle reisi eest nüüd maksnud kolmes jaos.
Õhtul kesklinnas kole ummik: nagu väike poisike teeb kõigi tinasõdurite ja karumõmmidega paraadi, on Aadu silla ette ritta võtnud kõik riigi sõjaväe-, kiirabi-, tuletõrje- ja muud päästeautod. Isegi tuletõrjepaat on treileri peal. Ümbersõidu ummikus teeb bussi äkkpidurduse, kõik asjad ja seisvad reisijad lendavad paukudes ettepoole. Jaama juures maha minev onkel seletab mulle (ja ma saan aru!) et tema iPhone'i vutlar lennanud minu jalgade juurde, tahab seda kätte saada.
Päevased mitu ränka vihma on tõstnud lillekastides vett u 20 mm (tore, ei pea kastma!); ei tea, mida all orus jõgi teeb.
Tuleb mõte, et Marc Chagall on nagu Prantsuse Evald Okas.
* * *
Ja nagu lubatud, alustan Sinsheimi õudusmannekeenide galeriiga – jaopärast, kui muud pilti ei ole.
No comments:
Post a Comment