K, 1016. päev: Sarah was ninety years old

Kohe hommikul väga raskete dokumentide teemaline töökoosolek. Koosoleku juhataja, tõlkeosakonna juhataja kurdab, et ei ühtki laienemist enam, ta tegi koosoleku osalistele koogi, aga ametlikke keeli on nii palju, et tuli osta teine kook juurde.

Teen mõne praktilise ettepaneku, kuidas protsessi hõlbustada. Mõni tekitab ägeda arutelu, mõnega nõus ei olda, mõnega ollakse. Iga keele inimene räägib reas oma kogemustest ja üldiselt kordub sama jutt. Saame ka teada, et ega enamik ei tea, mis on tekstitoimetis paaritu või paaris lehekülje sektsioonipiir ehk miks vahel tuleb tühi lehekülg kohta, kus seda originaalis ei ole. Veel mõistan, et mina olen ainus, kes dokumentide sisust sügavuti aru saab.

Tänane prantsuse keel sujub peale esimest veerandit tundi nii rahuldavalt, et ma ei panegi seekord siia silti piin. (Esimene veerand tundi nimelt tegeleme eelmises tunnis õpetaja tabatud keelevigade analüüsimisega ja saame esimese kolme lause kohta teada, et neis on võimalik neli sõnajärjekorda, millest viimase reegliks arvab bulgaarlane, et reegel on lihtsalt see, et see on prantsuse keel, st sõnad pannakse sinna, kuhu prantslane heaks arvab. Õpetaja läheb selle peale mõneti pilve ja kössitab laua taga veel väiksemana kui muidu. Aga see läheb üle.)

Esimese poole sisustab arutelu pensionipõlve üle, et mida me teeme 60-aastasena (tavaline jutt, ainus lõbuhetk on siis, kui poolakas loodab olla oma lastelastele armas vanaema, aga siis äkki jääb vait ja ehmatades tõdeb, et selleks peaks ju enne lapsed muretsema), ja siis selle üle, kuidas 60-aastane prantsuse daam käis end Vietnamis tehisviljastamas ja naases siis Prantsusmaale kolmikuid sünnitama ning Prantsuse arstid olid tema peale väga pahased. Et mida arvab rahvas, mida tulevane ema, mida tulevane isa, mida tulevased lapsed, mida Vietnami ja mida Prantsuse arstid, mida meie. Meie arutelurühm jõuab erandlike järeldusteni nagu et rahvale on ükskõik; kas tulevane isa ikka teab; arste huvitas vast raha või teaduslik huvi; ja kui see paar nõnda otsustas, siis ju nad teadsid, mis juhtuma hakkab. (Nüüdisaegse folkloori andmeil on väikelastel mõneti ka dementiat leevendav mõju, nimelt et eakas vanem kuuleb kisa järgi, kuhu ta lapse unustas.)

Vaheajalt naastes juhtume koridori teine teisest otsast saabudes klassiruumi koos soomlasega kahekesi ja kui ta prantsuse keeli alustatud jutul kiiresti sõnad otsa saavad ning inglise keeli jätkab, märgin, et voidaan puhua myös suomeksi, mille peale soomlane muutub üliõnnelikuks.

Teises pooles arutame muu hulgas tegusõna plonger paljusid tuletisi ja ungarlane küsib veidi kõheldes, kas prantsuse keeles on ujumislestad samuti pieds de grenouille. Õpetaja küsib mitu korda üle ja siis saame teada, et tõesti, ungari keel on ainus, kus ujumislesti nimetatakse konnajalgadeks, ja üldse mitte nalja mõttes. Saame teada, et prantsuse keeles nimetatakse lesti hoopis palmideks ja tuuker on edasi „konnmees” nagu sõjaajal.

Pärast käin prantsuse raamatupoes vaatamas, kas seal on prantsuse-inglise õigussõnastikku. Ei ole. Sõnastike riiul on üldse umbes neli korda väiksem kui keskmises Eesti raamatupoes. Kõnnin edasi suurde viiekorruselisse raamatupoodi Reinuvader Rebase platsi vastasnurgas. Ka seal ei ole. (Ja lisame juurde, et tõsist sõnastikku ei ole praegu ka amazon.fr uute raamatute osas. On üks, mida tõsikasutajad peavad küündimatuks, ja siis on rohkesti kolmekohaliste (€€€, amazon.co.uk-s ka £££) hindadega antikvaarseid sõnastikke. Uurin lähitulevikus tööl, mida teeb suur prantsuse-inglise sõnastik.

Aga ostuta ei jää. Selleks on Saksa sõnastikukirjastuse Langenscheidti üllitatud koera-saksa/saksa-koera sõnastik, autoriks tunnustatud koerapsühholoog. Saab teada, et kui koerata inimene küsib koeraomanikult, kas koera võib paitada, tähendab see, et kas koer hammustab ka; kui sama küsib aga teine koeraomanik, siis järgneb suurem sudimine. Või kui koeraomanik ütleb teisele koeraomanikule, et küll teie koer sööb hästi, siis tähendab see, et küll teie koer on paks. Ja kui koeraomanik kinnitab, et ta annab koerale päevas ainult peotäie krõbuskeid, jätab ta lisamata, et „ja peale selle annan ma veel...” (nagu filmi „Mehed ei nuta” lemmikkohas, kus Ervin Abel loetleb oma tervisehädasid, siis on pikk lõik muud tegevust, siis on kaadris uuesti Abel, kes jätkab: „Ja peale selle on mul veel...”) või kui ütleb, et koer sööb pisut krõbuskeid ja perekonna toiduülejääke, siis tähendab see, et süüa tehakse mitmele inimesele rohkem, kui on perekonnas. Samuti on raamatus nõuandeid koerale, umbes et kui te tingimata peate ära sööma peremehe uue naissõbra hambaharja, siis lammutage see ikka täiesti ära, mitte ärge ainult natuke nätsutage, nii et ta alles poole hambapesu pealt aru saaks.

Sama tõsine sõnastikukirjastus on veel üllitanud juristi-saksa/saksa-juristi sõnastiku ja ülemuse-saksa/saksa-ülemuse sõnastiku.

Eilne vihm on tunginud läbi lillekasti mulla kasti põhja, kus ujuki järgi on seda umbes 15 mm. Sadama pidi aga sellest rohkem, sest osa jäi mulda pidama. Sademe 1 mm tähendab, et ruutmeetrile sajab 1 liiter vett.