Käes on sügiskuu august. Hommikul sajab vihma, sestap ei saa uusi uiske proovima minna.
Pean tõestama, et ma ei ole kaamel, st et ma ei ole tekitanud (tõlkinud või toimetanud) tõlget, mis kliendile ei meeldinud. Mu märkmetes ei ole, tõlkemälus ei ole, tõlkes olnud sõnastust ma ei kasutaks.
Et ülipika töö tähtaeg on kuu lõpus ja mul on alla viiendiku valmis (pikkade tähtaegadega on see häda), teen graafiku, mitu lehekülge päevas ma seda pean läbindama. Toanaaber naerab, et tee, tee, ikka antakse midagi vahele. No mul on graafik tehtud pooleteistnädalase varuga. Elame-näeme. Kui see ükskord valmis saab, siis hakka või uhkustama, et teatud asutus suhtleb eesti keeles praktiliselt ainult minu näputöö abil.
Õhtul otse korterisse, mul on mälestus, nagu oleks korteris veel süüa. Ega see päris õige ole jah.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment