8.8.08

R, 760. päev: 8.8.8 ehk päev, mil „rahuvalvajad” ründasid Gruusiat

Ilmateade lubab, et pühapäeval sajab Flandrias lennundusnäituse kohas vihma. Kogemus on osutanud, et pilves ilm on lennundusnäitusel täiesti hea, pealegi kui möödalennud toimuvad lennuväljast endast lõuna poolt, mis muidu oleks vastu päikest. Vihma üle on mul rõõm seepärast, et siis ei pea rongis maad jagama mustmiljoni patisaksaga, kes soovivad end ülejärgmises jaamas kasta umbes seal merre, kuhu Rotterdamist väljuvad laevad lasevad pilsivee.

Veidi murelik olen seepärast, et mul ei ole eriti vihmakindlat suvejoppi; vihmakindel jopp ei ole suvejopp (see on tuisukindel ja sellega on üle 10 °C korral palav) ning suvejopp ei ole vihmakindel (siinkohal meenub kolm aastat tagasi koeraüritusel veedetud seitse tundi peenes uduvihmas, kus esimesed kaks tundi oli täitsa kuiv tunne, siis hakkas vesi läbi juuste tulema, siis paari tunni pärast mööda kaela krae vahelt alla voolama ning alles tund aega enne lõppu tuli kellelgi grandioosne mõte, et mis me õues vihma käes seisame, läheme bussi sooja!). Kapuutsiga suvejoppi ei ole mul ammugi mitte ja vihmavarju kandmist taolisel üritusel ma hästi ette ei kujuta. Fotoka jaoks tuleb kaasa võtta kilekotte, taskunuga ja kummirõngaid.

Tööl on koledaid päevauudiseid mitte arvestades rõõmus reedemeeleolu, õhtuks jääb vihm järele, päike tuleb välja, kipub taas kuumaks. Kavas on lahkuda nii vara kui saab ja käia Kõrgmetsa matkapoes (eelkõige uue sammuloenduri nimel), aga enne jõuda oma mammuttoimetamisega 350. leheküljeni. No ja kui jõuan, tuleb kolleegi palve, et vaadaku ma läbi tema esmaspäeva keskpäevaks ülesantud tõlge. Vaatan, umbes kolmandiku peal mõtlen, et pole häda, nüüd panen pillid kotti ja ülejäänu teen esmaspäeva hommikul.

Ent minut enne lahkumist tuleb kolleegilt meil, et ma ikka kindlasti täna üle vaataks. Mis mul üle jääb, vastan, ja olen üpris õnnetu, sest nii möödub sündmuste horisont ehk viimane kellaaeg, mil ma veel matkapoodi jõuaks. Vastuteenet sealtpoolt kunagi loota ei ole, aga eks nii see halb karma kogune.

Kellaaja poolest siiski jõuan Kõrgmetsa tööstustarvete poodi, kust on plaanis osta AA-akude laadur, millega viimati Eestis tuli geniaalne mõte, et miks ma seda tohutu juhtmepusa seas iga kord edasi-tagasi tassin, võiksin jätta Eestisse ja osta siin uue. Juhtmepusa on aga väga vajalik ja koosneb järgmistest üksustest:
  • laadurid (koos toitejuhtmega):
    • fotokaaku laadur
    • läpaka alaldi
    • Siemensi mobiililaadur
    • Sony-Ericssoni mobiililaadur (mu mobiilid on eri marki, sest siinmaa mobiili hankimise ajaks Siemens enam mobiile ei teinud)
    • AA-akude laadur (nüüd siis enam mitte)
    • lustikummuti laadur
  • kaablid:
    • fotoka ja teleka vaheline kaabel
    • fotoka USB-kaabel
    • lustikummuti USB-kaabel
    • (CF-kaardiluger – seda viimati kaasas ei olnud)
  • kuularid
Ning jah, mul on paberi peal kontroll-loetelu.

Kõrgmetsa poes muidugi mõista kästakse seljakott anda pakihoidu; haige pood. Pangu parem elektrooniline valve. Toidupoes on suhteliselt vähe rahvast, aga seal kotte ära ei võeta.

Olümpia avamist ma ei vaata. Esiteks ei ole mul telekat ja teiseks on mul olemas Leni Riefenstahli „Olympia” DVD – usun, et kvalitatiivselt mingit vahet Pekingi ja Berliini mängudel ei ole (kui, siis ainult see, et selle Berliini mängude filmita ei oleks sporditeleülekanded need, mis nad on praegu – mõelge selle peale).

Õhtul uurin rongiplaane ja leian, et poole seitsmest siit minema hakkav rong sõidab otse Genti, mis on üks jaam enne Aalterit, kus plaanin alustada pühapäevast jalgsimatka Urseli lennuväljale. Gentis tuleb oodata pool tundi järgmist rongi. Tore on see, et nii ei pea ma rongi vahetama, mis tähendab, et võimalik võitlus patisakstega jääb ära (mine tea, vahest on augustikuine pühapäev ikka nii võimas magnet, et vihma ei panda miskikski); kui, siis ainult rongist väljatungimisel, aga mulle üldiselt meeldib niigi istuda vaguni nurgas, st ukse lähedal.

Koos varahommikuse jalgsimatkaga jaama on võimalus päeva jooksul maha rännata umbes 25 km, aga ega see mind peluta. 20 km ongi piir, millest matk alles algab!

2 comments:

Marek said...

täiesti juhuslikult sattusin lugema seda blogi ja leidsin kohe ühe ülipõneva juhtmeteema. jah! oleks vaja väikest universaallaadurit ja universaalset datakaablit. loodan, et enamik suurtootjaid võtab lähiajal aru pähe ja hakkab toetama USB-laadurit ja standardset USB<->miniUSB datakaablit. Senine kogemus on:
- SonyEricsson ei toeta USB-laadimist, sest tahab USB otsa tarkvaralist ühendust (arvutist laeb ilusti), dataport on ebastandardne;
- Sony PSP vt. eelmist va. see, et dataport on miniUSB (USB laadimiseks ikkagi vaja arvutit või spetsiaalset toiteharuga kaablit);
- Wayfinder GPS moodul laeb ilusti selle spetsiialse toiteharuga USB kaabli abil, millega PSP-gi, andmevahetuseks kasutab sinihammast, port puudub;
- ipod omab ebastandardset porti, aga on nõus USB-laadijast laaduma kui on töörežiimis (unerežiimis laadimine lõpeb);
- Ricoh kaamera toetab miniUSB porti, kuid laadimist mitte, akulaadija on alaldiga kokkuehitatud ja USB laadijast kasu pole;
- Pentaxi peegelkaamera omab mikroUSB porti ja USB-laadimist ei toeta, patareisid laen suure voolutarbega kiirlaadija abil ja seda USB-laadijaga ilmselt ei ühilda;
- mõlemal kaameral ja PSP-l oma TV kaabel (kokku siis kolm).

AV said...

Väga põnev!

Olen kleepinud juhtmete külge sildid, mis kuhugi käib. Kasulik on lennuki pagasisse minevad juhtmed pakkida kohvrisse nii, et juhtmete ja näiteks plekist kommikarpide vahele jääks tükk maad ruumi :)