N, 688. päev: tahan jääda istuma

Vastan eilsele keelekursuse-meilile, et soovin jääda istuma ja mida ma selleks pean tegema. Saan kaks risti vastukäivat soovitust, ühes ütleb inimene, kes peab sidet keeltekooli ja asutuse vahel, et ma ei pea tegema midagi, mind lihtsalt registreeritakse 5. kursusele uuesti, ja teises soovitab vahetu ülemus, et peaksin tegema 5. kursuse eksami ja siis õpetaja vaatab, kas ma ikka pean uuesti tegema või võib mind saata 6. kursusele. Oh pagan... ma tahan taanduda väärikalt, mitte hävinguga. Kirjutan seletava meili, kus kirjeldan, kuidas tee prantsuse keele varasalvede juurde käib mulle sellises kappavas tempos üle jõu. Vastust ei saa, mistõttu oletan, et kellelgi ei ole selle vastu midagi.

Täna on huvitavad äikese-eelsed pilved, seekord on kaasas fotokas, aga lõuna ajal ei jõua ja ka pärast läheb kiireks, nii et erilisi fotosaavutusi ei tule. Huvitava pildi valmimisel peavad olema täidetud sellised tingimused:

1. Silmaga vaadates peab nägema, et tuleb hea pilt. Kui seda ei ole, unustage pildistamine selleks korraks ära.
2. Silmad näevad pilti ruumilisena, fotokas kahemõõtmelisena. Pange üks silm kinni ja kontrollige, kas pilt on ikka nii tore kui kahega. Kui ei ole (nt metsavaade, mis ühe silmaga vaadates muutub segaseks triibuliseks pildiks), ärge fotokat välja võtkegi.
3. Võtke fotokas välja ja vaadake pildinäidikust/-lt, kas pilt on ikka nii tore, kui silmaga paistis. Kui ei ole, siis ei ole ja päästikut ei ole mõtet vajutada.
4. Kui aga eelmised nõuded on kõik täidetud, siis võib juhtuda, et pilt tuleb hea (või siis mitte).

Ehk siis moraal on, et heast vaatest võib tulla hea pilt, aga halvast vaatest head pilti ei tule.

See siis oli üks paljudest selgitustest, miks pilt sünnib eelkõige inimese kõrvade vahel, mitte fotokas. Fotokas on ainult töövahend, mis selle pildi jäädvustab. Mõnikord oleneb hetke tabamine sellest, kui kiiresti saab fotoka võtta välja ja seada töökorda, teinekord saab hea pildi pika ettevalmistusega.

Aga sageli see ei aita ja hea pilt jääb tegemata: näiteks põhjusel, et fotokat ei olnud kaasas (nt mu viimatiste õpingute aegne ainus rühmapidu), et hetk möödus kiiremini kui fotoka kätte sai (nt kohtumine albiinovaresega), et oli liiga pime (nt katse pildistada ISO 100 slaidile hilisõhtul rebast) või siis see tobe põhjus, et fotokas oli küll käepärast, sobiv film sees ja sobiv objektiiv küljes, aga ei olnud sisse lülitatud (nt ootamatu kohtumine kotkaga).