Olen toas ja töötlen eilseid pilte. Veeretan poodiminekut üha edasi ja edasi, kuni lõpuks koidab päästev mõte: kas ma ikka pean poodi minema? Edasi-tagasi on sinna ikkagi neli kilomeetrit. Lähen parem uisutama!
Ilm on peaaegu sama ilus kui eelmisel uisukorral (aga veski eel on tavaliselt märjad kohad siiski märjad – öösel on sadanud vihma). Sõidan lehmarajaasfaldiga kaetud paarisajameetrise teejupi kaudu järgmise kunagise veskini, laskun seal olevast nõlvast aeglaselt alla ja triigin selle ja veel järgmise kunagise veski vahel ülisiledal asfaldil paar korda edasi-tagasi. Siis tagasitulek (koos mäkkeronimisega, mis tehnilistel põhjustel on lihtsam kui allatulek), siis laskumine mööda ennist mainitud lehmarada ja siis tavalist uisurada pidi tagasi korterini, ees piki jõge loojuv päike.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment