Aga nüüd täpsemini.
Hommikul tegelen juhendatava kursusega. Ühe kodutöö vastuste analüüsiks on vaja leida Exceli funktsioon, mis loendaks tabelis teatud sõnu. Exceli abist saab juhiseid stiilis impress you colleagues by always knowing exactly how many cells that monthly sales spreadsheet is using. Öäk.
Ka tänane liiklus on väga vaikne. Bussi (kus on umbes seitse reisijat) tuleb jaamast peale piletikontroll. Nagu ikka, vaatan enne esitamist piletile, kuhu ma pärast ostmist tegelikult vaadanud ei olegi – ja mida ma näen: see, mida ma olin mäletanud olevat kuupäev (7), on hoopis aasta, ja see, mida arvasin olevat kellaaja minut (3), on hoopis kuupäev. Nõnda siis aegus mu kuupilet eile hommikul kell 8. Aga sellest hoolimata ulatan pileti kontrollile tavalise liigutusega. Ta pilk jääb pidama ja siis kuulen selgitust, millest saan aru katke „...kell kaheksa” (ehk mida oligi oodata). Küsin (inglise keeli), et kas see number 7 tähendab aastat, mitte kuupäeva. Vastab, et jah. Huvitav, kas see on üleriigilise kuupileti või üldse kuupileti jõud, aga kõik, mida ma pean maksma (küsin selle üle, kontrollijal saab inglise keel otsa, aga saksa keelega saan jutud räägitud), on kahekordne tavalise pileti hind ehk kolm raha ja mitte kuuskümmend raha, mida kuuldavasti nõutakse juhul, kui piletit üldse ei ole. Ja andmeid kirja kah ei panda, vaid kirjutatakse lihtsalt uus pilet ning loetakse sõnad peale, et kui ma tagasi tulen, ostku ma uus pilet või kuupilet (mida ma muidugi kavatsen teha). Eks ma järgmine kord ole pärast puhkust kuupiletiga hoolikam.Aga mu meeleolu sellise kerge pääsemise üle on rõõmus.
Saan bussis läbi jõulureedel Amsterdami lennuväljalt ostetud raamatu The Fruits of War, mis jutustab, mis väikest kasu on sõdadest saadud (tehnika on hoogsalt arenenud). Peale esipeatükkides oleva meditsiiniajaloo (näiteks et kaudselt tänu Florence Nightingale'ile – kes, muide, arvas, et haigusi tekitab „paha õhk” – said naised valimisõiguse) on suhteliselt tüütu ja nendes valdkondades, mida tean põhjalikumalt, faktivigadega või oluliste väljajättudega (nt mainib, nagu olnuks esimene lahingutegevust näinud saritoodetud reaktiivlennuk Heinkel He 280 – mh-huh, sellel tilkus mootoritest nõnda palju kraami välja, et katselendudel ei pandud isegi mootorikatteid kohale (ja Saksa lennukite piibel Die deutsche Luftrüstung ütleb II köites lk 244, et He 280-t ehitati üldse ainult 9 katselennukit ja saritootmist ei toimunudki), õige vastus on ikka Messerschmitt Me 262; või et esimene välisõhust sõltumatu allveelaev ehitati 1954, mis ei ole ka õige, sest umbes 1943 leiutati diiselmootori suletud tsükkel (kus heitgaasidele lisati hapnikku ja suunati mootorisse sisselaskeõhuna tagasi), rääkimata varasematest puhtalt elektrilistest allveelaevadest; või et flankeeriv kaitse leiutati alles bastionidega 1530. aastail Itaalias, samas ehitati näiteks Kiek in de Kök kaks sugupõlve varem (1475–1483) samuti flankeerivaks kaitseks ja flankeerivaid torne oli olemas kogu XV sajandil). Ahhaaelamusi on teemat arvestades vähe, ehhee-elamusi ehk asjakohatuid pisifakte rohkesti (nagu et mehaanilise telegraafi leiutaja hüppas lõpuks kaevu või et Bell varastas telefoni põhimõtte vanemalt kolleegilt või et Morse sai morsetähestiku idee laevas kahe teadlase samateemalist vestlust kuuldes – kunagi kuulasin mingit tehnikaajaloo kursust, millest on meeles ainult see, kuidas Napoleon I avas Prantsuse teaduste akadeemias XIX saj alguse kohta erakordset 600 V patareid (mida toitis toatäis galvaanielemente) ja enne kui keegi jõudis teda takistada, pistis ta otsad elektri kontrollimiseks omale suhu ja sai elektrilöögi, õnneks mitte surmava. Ja meenub ka füüsikalise keemia õpik, kus oli tõsise jutu vahele pistetud kergendusi, nagu et Mendelejevil oli Venemaa seaduse silmis kaks naist või et mool on mis tahes ainehulk, mida on Avogadro arv osakesi: molekule, aatomeid, hobuseid.)
Ainsad neli ahaaelamust olid need, et Hiina minetas oma edusammud maailmariigina 1430. aastatel tehtud otsusega, et riik peab pöörama tähelepanu väliskaubanduse asemel riigisisesele hüvangule; et Prantsusmaa paljud kompleksid tulevad sellest, et Napoleon sai 1805 Trafalgari lahingus lüüa; et tänapäevane arvutipõhine elu on Apollo-projekti otsene järglane (ja mis kõik võib tulla mehitatud Marsi-lennust, unistab autor); ja et tulevased sõjad võideldakse arvutisüsteemides. Raamat on kirjutatud aastal 2005 ja nagu näitas möödunud kevad, läks viimane ennustus täide kiiremini kui arvata.
Lõunale minnes kiirustan KAD-maja trepist üles ja valesti teen, sest kolmandal hüppel komistan eskalaatoriastme taha (need on kõrgemad kui liikumatu trepi astmed) ja käin käpuli. Kahju, et kindaid käes ei ole, sest teatavasti on eskalaatori astmepind rauast ja selle esiserv on umbes sama hambuline kui ekskavaatorikopal, ent hambad on teravaks kulunud. Saan mitu vorpi ja täket, aga kui pilguga mööda KAD-maja seinu otsin plaastripunkti, siis neid ma ei leia. Meil küll on igal korrusel mitu tükki! Ehk siis just siis, kui oleks vaja haav puhtaks pühkida, neid ei ole. No tuleb kannatada seni, kuni jõuan tagasi. Mul muidu on kotis alati leukoplaste, tavaliselt ka mini haavapuhastusaine, aga viimase olin enne kojusõitu välja võtnud, sest ega siis lennukisse tohi sellist asja kaasa võtta...
Lumi on maas.
Õhtul ostan uue kuupileti. Postimaja esine tunnel, kust seda osta saab, on muidu koht, kus kohalikud urbaankultuurist unistavad kolm ja pool noort käivad breikimas, mis on nõnda hale vaadata, et iga kord teen ennastsalgavaid pingutusi, et möödudes mitte naerma puhkeda. Aga täna neid ei ole, seevastu on tunnelisse kolinud seltskond kaltsakaid koos kaasavõetud prügiga.
Siis Kõrgmetsa maksimarketis. Toidukraamile lisaks ostan filmi Pearl Harbor DVD. Ma ei ole seda kunagi tervikuna näinud, tahan näha, kuidas selle lahingukohad (mida kuuldavasti on roosamanna vahel ainult pool tundi) erinevad filmist Tora! Tora! Tora! (1970). Ja lahingustseenide makettide tegemisest oli kunagi ajakirjas FineScale Modeler artikkel. Müüja kobiseb plaadi kohta midagi, ja kui me lõpuks oleme leidnud ühise keele, selgub, et Pearl Harbor olla just jõulu aeg siinmaa telekast tulnud, et küll on ikka hea ja tore film. Aiman halba.
Päris õhtul mitu jagu Iiri naljasarjast Father Ted.
Hommikune Exceli-probleem lahendus samuti, Google'i-otsinguga excel counting occurrences. Vajalik funktsioon on =COUNTIF(piirkond,"*sõna*") – just nimelt koma, mitte semikoolon nagu muidu Exceli funktsioonides (aga saksa versioonis on ikkagi semikoolon, =ZÄHLWENN(piirkond;"*sõna*"; eesti versioon mu teada funktsioone inglise keelest ei tõlgi).
No comments:
Post a Comment