Kõigepealt südamelt ära.
Saan tagasiside, kus mu käe alt läbi käinud tekstist (osa tõlgitud, osa toimetatud) on leitud hirmsaid vigu, nagu et ma olen kirjutanud on vaja, kui „õige” on hoopis on vajalik – just täpselt sama, et надо сказать "kauplusse". (Järgmine kord räägin ära, millest see väljend tuleb.) Või et miks on saanud inglise liaison officer mingiks kontaktametnikuks, kui „õige” – isegi väljaspool sõjaväekonteksti – on hoopis sideohvitser (kunagi nägin kuskil koguni „kalakaitseohvitseri” ja ei jõudnud ära imestada, kas kõrgeim kalakaitseohvitser on kalakaitsekindral, kalakaitsemarssal või ikkagi kalakaitsegeneralissimus). „Sideohvitseri” kohta vastan pika jutustusega inglise mittesõjalise termini officer päritolust ja sellest, kuidas on seda õigusaktides ümber pandud maakeelde seni.
Oi, mulle meeldib, kui mingi valdkonna lugupeetud ametnikel osutub olevat pädevus ka parandada professionaalsete tõlkijate grammatikat! Ja oh neid leide, mis nende arvates on kindlalt õiged ja mis valed! See kaalub üles isegi selle, et tagasiside ruudus on kõige tüütum asi maailmas...
Aga võib-olla on Eesti tuntud tõlkijavaenulikust ministeeriumist üks ametnik... vabandust, „ohvitser” – kes kunagi teatas, et mu toimetuses olnud palju grammatikavigu, ja kui imestades faili lahti tegin, seisis kohe esimese näitena, et ma olin kirjutanud, et „meetmeid võtma”, kuigi „tegelikult” peab ju olema „meetmeid kasutusele võtma” – lihtsalt vahetanud töökohta.
Ega siis tõlkija ole mõtetelugeja, et saaks teada täpselt, mismoodi inimene oleks tõlkinud „ise, kui tal oleks olnud aega” (üldiselt jubedaim suhtumine üldse).
Ohh, hakkas palju kergem...
Õhtul Kirikmäe prismas. Starmani võrku helistamine õnnestub 31. katsel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment