Eile optikapoe spämmiga tulnud teade, et neil on kompaktne (4", Maksutov-Cassegrain, 4 kg) Celestron NexStar 4 SE soodushinnaga, tekitas umbes ööpäevaks ärevuse ja ärgitas meenutusi noorukieast, kui isa küsis, kas ma tahan 18. sünnipäevaks makki või teleskoopi (5,5", Newton), vastasin, et teleskoopi, aga sain maki, mis kahtlemata oli palju praktilisem riistapuu kui teleskoop, aga nõnda teleskoop ka saamata jäi (mõni aasta hiljem hankisin, tõsi küll, väikese (2") kehva läätsteleskoobi, millega taevavaatamine oli rist ja viletsus ning millega parim saavutus oli augustis kell neli hommikul märjas rohus roomates ära näha madalalt läbi võsa paistva Saturni rõngas). Tõsi, ind lahtus pärast paari ülevaate lugemist, et kõik päris ei ole nii tore, nagu tooteteabes öeldud. (Nagu paar kuud tagasi olin umbes viieks minutiks huvitatud aruka olendi seepia pidamisest, aga lihtne Interneti-otsing laitis selle mõtte maha – vajavad väga suurt akvaariumi, et ehmatades tagasi sööstes taguotsa vastu klaasi katki ei lööks (seepia sees on terav luuplaat; kuigi enamiku päevast pidavat nad hõljuma paigal ja jälgima toas inimesi), tahavad elustoitu (teatud kalu, kui õigesti mäletan), võivad üksteist nahka pista, pritsivad oma lõbuks üle akvaariumi ääre vett või, kui midagi ei meeldi, siis tinti.)
Hommikul ja õhtul bussis kuulan Vikerraadio arhiivi „Eesti loo” saateid – hommikul tööle minnes räägib Kaur Alttoa Tartu Jaani kirikust ja õhtul poes käies räägib Rein Zobel Paksust Margareetast. Väga põnev.
Tööl on tavalisest rohkem tõlkida. Eile oli vahepeal olukord, et olin tööee läbikäimisega (teen esimese tõlke ära ja jätan laagerduma) jõudnud järjega veebruari algusse, aga siis sain pataka töid juurde. Kuigi edenen nendega jõudsasti, ei jõua ma õhtul T. linnakesse, nagu varem plaanitud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment