Leian, et uue bussiraamatu „Arheoloogilised välitööd Eestis 2005” sissejuhatuses on koostaja tänanud inglise ja saksa keele kohendajaid. Eelmises, eile läbi saanud 2004. a köites ei olnud ja selle enamik artikleid oli kirjutatud nõnda kohutavas „inglise” keeles, et ajuti pidin eesti kokkuvõttest üle kontrollima, mida mõeldi. Ilmselt arheoloogidele võõrkeeles kirjutamise kunsti ei õpetata.
Olen tõlkinud märtsi maiks ja siis imestan, mida tähendab Inglismaa kontekstis GMT – sest mais on Inglismaalgi suveaeg ehk GMT + 1 h. Arutame kolleegiga pikalt, mida võtta, mida jätta. Alles siis, kui kirjutan selle asutuse koordineerijale, et ta asutusest järele küsiks, mida seal täpselt mõeldakse, avastan vea ja probleem laheneb.
Saan eksamitööd hinnatud ja tagasisidetatud, mis kestis kauem, kui ma arvasin (no eks töid oli ka veerand rohkem, kui ootasin). Edasi üritan süveneda prantsuse keelde, mis raamatus paistab kõik ilus ja mõneti ka selge, harjutustes juba natuke vähem, kontrolltöö grammatikaosas tunduvalt vähem, kontrolltöö kirjaliku väljenduse ülesandes kole palju vähem ja suulise väljenduse ülesandes ei ole sellest järel enam midagi.
Starmani võrku helistamine õnnestub 3. katsel.
Ilm on jahenenud, ei ole enam 12–13 kraadi nagu mõni päev tagasi, vaid 3, hommikul oli tänavaäärse maja katus härmas. Keeran radiaatori rohkem lahti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment