Saan bussis läbi raamatu Briefe an Hitler, kus on pudemeid Venemaa arhiividest. Kuigi see raamat on Saksamaal bestseller ja vahepeal oli amazon.de-st läbi müüdud, tuleb nentida, et hea see raamat ei ole. Näiteks fakti ja kommentaari lahus suudetud hoida ei ole, kohati ei saa isegi aru, kus on kiri, kus autoritekst.
Maadlen tööl pika tööga, prantsuse keel jääb vahele. Pikas töös on ühtlustamist rohkem kui rubla eest: selles on peaaegu sama jutt mitme mitmekümnelehelise peatükina, mille sõnastus on originaalis peaaegu sama – umbes nagu „Kalevipoja” I loos kordab Salme ja Linda kosjalugu sama juttu iga kosilase jaoks uuesti, kokku midagi kuus või seitse korda (vahest oli Kreutzwaldil rahvalaulude eeposse valamise nõnda varajases järgus veel fantaasiapuudus). Käsiloleva töö tõlkes on aga mitu inimest tõlkinud jupikaupa ja varasemat teksti kasutamata, mistõttu tuleb teksti ühtlustada. Kaks korda kaotan järje ära. Valmis saab 2 minutit enne tähtaja kukkumist.
Aga igatahes on kogemus olnud toredam kui prantsuse keel. Vabandust.
Toanaaber on riputanud enda poolele tuba (tuba on pikergune ja teine toanaaber asustab toa ühte otsa) seinale Euroopa Liidu lõbusa joonistatud kaardi. Leian ühtäkki, et sellel on Gröönimaale koos jääkaruga elama pandud ka pingviin, kes looduses põhjapoolkeral ei ela (nagu ka mitte jääkaru lõunapoolkeral). Šveitsist (mis teatavasti ei ole Euroopa Liidu liikmesriik) on kujutatud ainult paar mäge ja nende tagant piiluv vuntsidega vanamees. Veel parem olnuks mägi ja selle tagant paistev alpipasun.
Lähemalt vaadates selgub, et vuntsidega vanamees on hoopistükkis Albert Einstein – kes sattus XIX saj lõpus Šveitsi põhjusel, et ei tahtnud minna Saksa sõjaväkke, aga kui mõne aja pärast tahtis teda omale saada Šveitsi sõjavägi, siis sai ta sealt lampjalgadega ära, ja kuigi Zürichis on maailmatasemel riiklik kõrgkool ETH, ei võtnud see Einsteini vastu, Einstein tegutses seepärast Zürichi Ülikoolis, mis on kantonlik õppeasutus, ja selles hoones, kus ta kunagi töötas, on tänapäeval meditsiiniajaloo muuseum ja tema kabinetti on ehitatud muistne apteek koos lae all rippuva kuivatatud krokodilliga.
Õhtul poodi suundudes satun 16. bussi peale ja saan ometi ära tembeldada uue kuukaardi. Nimelt see bussifirma, kes mu korteriukse alt läbi sõidab, on üle läinud elektroonilisele piletisüsteemile, aga paberist kuupiletit nendega tembeldada ei saa. Kavatsesin juba minna jaama, et seal on olemas piletite tembeldamisautomaat. Muidu ostsin iga päev hommikul ja õhtul bussist pileti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment