Tööl teatud juhendi koostamisel oleme teatud asjas eri meelt ja hääled jagunevad 2:1 või koguni 1:1:1. Lahendamisel juhtub väike arusaamatus sellega, mida tähendab ÕSis kaldkiri: nt kui ÕS ütleb „xxxxx ARGI yyyyy”, siis kumb – xxxxx või yyyyy – on argi-, kumb kirjakeeles? Kas kaldkirjas (veebiversioonis ilma värvilise põhjata) on soovitus või lihtsalt seletus? Meenub lugu, kuidas äsja ülikooli lõpetanud ja tõlkijana tööle asunud inimene kasutas sõnastikku: kirjutas vaste ees olnud kaldkirjas valdkonnatähised tõlkesse, arvates, et needki on vaste osad.
Õues on kolm kraadi sooja. Töömaja küte ütleb hommikul üles ja mida õhtu poole, seda külmemaks läheb. Kui lõunale lähen, istuvad fuajees turvamehed mantlites. Õhtuks siiski on pisut soojem.
Nagu oleksid töömaja ees kraavi kaevavad töömehed lugenud mu mõtteid (kuidas ekskavaatoriga asfalti taoti), müdistab täna just peaukse ees asfalti murda hüdrauliline vasar (mis on kinnitatud ekskavaatori noole külge ja mida surub maa sisse ainult tagaratastele toetuva ekskavaatori kaal).
Leian üles oma lemmikpastaka, mis oli paar nädalat jäljetult kadunud (ja ma ei jõudnud ära imestada, kuidas ma suutsin selle taskust välja tõmmata, sest muud kadumisviisi ma ette ei kujutanud). Leian selle ühe mapi vahelt, kuhu ma olen selle pannud järjehoidjaks. (Paarkümmend aastat tagasi kirjutas ajaleht Noorte Hääl rubriigis „Viimane Veerg”, kuidas USAs teinud mingi raamatukogu näituse asjadest, mida inimesed on järjehoidjaks unustanud. Seal oli muu hulgas ka kööginuga ja peekoniviil.)
Õhtul sajab lörtsi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment