Apteegis, apteeker on umbprantslane. Aga mul on kaasas vanad karbid, mida tahan uusi, ja saan seletatud ka sellise keeruka asja, et üks karp on aegunud, äkki võtate vastu (sest ravimeid ei tohi visata olmeprügisse ega kanalisatsiooni). Võtavad.
Tugev vihm jätkub. Kõnnin maksimarketi juurde bussipeatusse, selle vastas istub puu otsas täitsa märg vares.
Õhtul sama teed tagasi, käin läbi kirjatarvete poest ning ostan köitmispaelaks 38 mm lai ja 25 m pika satiinpaela. Kleebin selle PVA-ga raamatupaki seljale ja selgub, et see püsib seal maru hästi (vesi märgab lindi materjali, milles ma esialgu, katsumise peale, täitsa kindel ei olnud); äkki saab õhema lindiga asendada ka senise India käterätiku ajakirjaköidetes.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment