E, 3164. päev: I+Ä jätkub

Lõuna ajal käime laupäevases aiapoes uuesti, pärast ägedat internetikaevamist ja veendumist, ei I+Ä on just need, keda oleme igatsenudki, jätkub operatsioon I+Ä. Pood on – teisiti kui oli siis, kui E käis eelmisel nädalal sõbrannaga selle kohvikus lõunal – minetanud täielikult kohaliku keele oskuse ja on täna umbprantsuskeelne. Inglise keele ainsa oskaja osavus kaob umbes minutiga ja edasise võtab kokku E kommentaar: kuidas me endale puuri müüsime (sest etendasime korraga nii kunde kui ka müüja rolli, kõik ülejäänud kolm müüjat peamiselt vaikisid sõbralikult ja osavõtlikult ning üksikuid kohaliku keele arvsõnu meenutades). Kohaletoomine näeb välja sedamoodi, et pood lubab mulle helistada ja lepime kokku toomisaja.

Seejärel poe sööklas.

Loen naaberlinna reisijuhti aastast 1861, kust saab teada mitu põrutavat asja:

• et selle kuulsa naaberlinlase sünnimajast, kelle mõtteid üritati pärastpoole vägivaldselt tõeks pidada ja sellega sai surma väga-väga palju inimesi, ainuüksi kahesaja meetri kaugusel olnud kloostris (kus raamatu kirjutamise ajal oli hullumaja ja praegu on linnavalitsus) elas XVI saj alguses mõne aasta Martin Luther
• et linnast loodes üle jõe koopas elas mõne aasta noorespõlves erak, kellest sai hiljem kirikuisa ja tuntud pühak
• et 1775 juhtus linna ja selle koopa vahel hirmus laevaõnnetus, põhja läks väike, aga palverändureid pilgeni täis laev koos protsessiooni preestriga, 180 surnut (kusjuures jõe sügavus enne süvendamist oli enamasti nii 60 cm, kuigi oli ka paar mõne meetri sügavust jõehauda)
• et see Matiste kiriku ülipühade säilmete ootamatu avastamise lugu olnud sedamoodi, et algselt olid seal kolme kohaliku pühaku säilmed, aga need kingiti mingi teise kiriku asutamise jaoks ära ja – even better than that – peagi leiti nende asemele keldrist veel pühamad säilmed!