Selgub, kust tuleb Kuldkelluka asumi nimi: seal oli nimelt maantee ääres 1960.–1970. aastatel hotell Kuldkellukas. Hotelli taga oli kuulus suur bassein. 1970. aastatel tekkis hotelli ümber tööstuslinnak, kümnendi lõpus jäeti hotell maha.
Ootan bussi, ehituse otsas istub vares ja teretab. Vastan, kaasootajatele mõtlemata: „Tere, vares!” ja siis teen nägu, et räägin telefoniga ja teised ei näe vabakäekomplekti. Üksnädal rääkis üks prantsuse daame teises bussipeatuses vabakäekomplektiga, väga praktiline, vehkida sai ta kahe käega korraga, mõtlesin pikalt, kas ja kuidas saab seda etendust filmida, aga siis tuli minu buss.
Juuksur, kuvaris näidatav tummfilm (esmakirjeldus on siin) läheb täpselt samast kohast edasi, kus eelmine kord jäi pooleli.
Siis lõbus õhtu restoranis Ookean, eriti head on kartulid, tellime teise portsu juurde.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment