Ja ka täna ei saa ma päris rahus pusida pikka pusimist. On nimelt suur koosolek, kuhu „lähme koos siis läbi linna, sajad sammud sama kaja” (mälu järgi, kooliaegse koolinoorte laulupeo avakantaat, Google leidis lingi; aga allik ei ole öelnud, et sõnade autor on Enn Vetemaa, kelle sõnutsi on kantaadisõnad maailma lihtsaim kirjandusžanr).
Et mitte uinuda, imiteerin koosolekul konspekteerimist. Sulepea ja tindiga. Igasse ruutu, lehekülg tunnis. Veel paar sellist koosolekut ja minust saab rahvusvaheline menukirjanik, sest kes iganes on olnud igaval koosolekul, seda tabab äratundmine. Alguses loetlen ettekannete uudseid julgeid helitehnika- ja disainilahendusi (nt pruun Bauhaus-kiri tumekollasel), siis kirjutan üles üksikuid märksõnu (osundus: Le service. Important. Business continuity plan. Continue, performé. Defini. Strategic. Mobilité, portabilité. Honneur, fraternité, patrie.**). Keskel loendan ridu ekraanil (rekord on 60 – ma ei liialda, ausõna!), lõpus kujutlen, et olen teatrikriitik vaatamas nii kontseptuaalset lavastust, et keegi aru ei saa, et see on teater. Üldmulje on, nagu oleksid sõnad nagu väikesed kuulid (nii 2…2½ cm läbimõõduga), mida veeretatakse ringi suures kausis. Räägitakse ja esinejad püüavad, aga midagi uut teada ei saa. Kõvasti kolmekohaline arv kuulajaid raiskab esinejatele linnukese kirjapanekuks sadu tunde tööaega.
** – Viimased kolm on muidugi luule, aga kui hästi otsin, on mul tudengiajast foto, kuidas külas käis Prantsuse sõjalaev, kus olid linnarahvale vaadata rakett Exocet ning seintele kruvitud kaks puust ja messingist plaati, ühel tekst HONNEUR, teisel PATRIE.
F65 Aconit |
* * *
Õhtul keelekursusel kirjaliku arusaamise eksam. Kohutavalt raske on, viiest küsimusest on neli sellised, et ma ei saa hästi aru, mida tahetakse. Ühes on mingi imesõna, millest tuvastan haruldase lihtminevikuvormi, aga ei mäleta, mis sõnast. Sellest aga sõltub, mis variant on õige. Puurin vastusevariantide käändeid ja leian, et jutt on daativis ja seega kohast, mitte liikumisest.
No comments:
Post a Comment