E, 3171. päev: sõnad ja torud

Tänased sõnaleiutised on, et

• poes on müügil kanakonstruktor – nii palju eri kanaosi, et kokku saaks panna peaaegu kogu kana;
• poes on müügil roog, mille itaalia nimetust ei mäleta, aga mis maakeeli on „Itaalia pasarahe”
• ning et varem või hiljem peame avaldama saladuse, et meil on jälle linnud, ka vanematele, muidu võib juhtuda, et nad häälitsevad telefonikõne ajal taustal ja peame luiskama, et taustal mängib plaat „Mehhiko metsade hääli”, mida keegi ei usu, ega.

I+Ä on kodunenud sedavõrd, et on päeval loopinud asju magamistoa põrandale.

Seiklused jätkuvad nädalavahetusel ummistunud kraanikausiga. See on – usutavasti algusest saati – jaantatikaliku kavatisega, et haisuluku järel on pikk rõhtne toru kuni vertikaalse solgitoruni, kuhu kõik paksem kraam koguneb, kasvab ja idaneb. Miks, oh miks küll ei võinud panna torujüri toru kaugmist otsa mõne sentimeetri madalamale või köögi tööpinna paar sentimeetrit kõrgemale, toru olnuks kaldu ja mure murtud? Aga ei. Peale selle on see rõhtne muinastoru kinnitatud ka antiiksel meetodil – joodetud kohale – ja asukoht haisuluku järel tähendab, et sellele ei pääse ligi ei kanalisatsioonikemikaal ega puhastustross. Puhastustrossiks on mul maksimarketi tööstuskaupade osakonnast pärit jalgrattatross, marki Shimano, paar korda on õnnestunud nikerdada see haisulukust läbi, aga seda on juhtunud väga harva, enamasti keerdub see haisulukku.

No vot nädalavahetusel proovisime igasugu kemikaalidega (ja ma pesin nõusid nii, et vahepeal kandsin vett kausiga kemmergusse), aga täna on köök täis jäledat H₂S-haisu. Näib, et vesi voolab ära kriipsu võrra paremini kui eile. Võtan välja imerelva, kummipumba, teibin kinni ülevoolu avad ja tõmban paar korda.

Vesi jookseb ära solinal, rõõmustan, kuni kuulen ka kahtlast plädinat ja krabinat. Kraanikausi all kapis on tekkinud lõbus purskkaev, sest haisuluku igivanas õhukeseks roostetanud seinas on nüüd u 4 mm suurune auk, kust vesi ära voolabki. Kogun pesuvee kaussi, topin auku tüki spetsiaalset kanalisatisooniplastiliini ja kinnitan selle teflonteibiga. Näib, et peab.

Pakun, et ravi on kirurgiline – igivana haisulukk vahelt ära (kusjuures see igivana toru on plastiliini ja toruklambri abil ühendatud valamuga, millel on täitsa nüüdisaegse 1½” keermega plasttoru). E pakub, et ravi on kogu köögi taassisustamine.