Täna lubatakse võtta kella poole kaheksast vesi ära ja mida paremat siis ikka teha, mõtlen, kui minna sel ajal juba tööle. Ühtlasi vaja laupäevaks sisse kõndida matkasaapaid, mille jaoks mujal kui nädala sees aega enam üldse ei ole. Teekond viib läbi külade, üle põllu ja läbi metsa, sest tee peal on ees poole ruutkilomeetri (46 ha) suuruse plärakana riigi keerukaim ristmik, mida ületab maantee, mille sildadel on kõnniteed olemas, aga jaantatikalik tee-ehitaja jättis maanteele endale kõnniteed või üldse teepeenrad tegemata. Ühelt poolt ümber läheb tee läbi linna, viis kilomeetrit, mitte eriti kaunis; teist pidi on seitse, käinud ei ole, aga huvitav oleks.
Kuulen: metsvint, pasknäär. Näen: varesel oks nokas, hiireviu, mingi teine kull (vbl harksaba), mingi kolmas kull (öökull mitte; tumekirju, lühike saba, saba pealt hele). Kuulen ja näen: lõoke.
Veel näen, et suurest puhkemetsast tervelt pool on tarastatud kõrge läbimatu aiaga. Mis seal on, mõtlen. Vaatan: seespool piki aeda loomaradu ei lähe, seega ei ole see n-ö Ameerika onu Piider Pattessoni mitmekümneverstaline traataed (vt Karl August Hindrey, „Jaunart Jaurami jõngermannid”, 1921 (link), lk 3). Traadid sedapidi, et sisse ronida ei saaks. Ühtki hoonet ei paista, aga metsast väljuval ojal on peal kerge sitakirme, seega seal siiski keegi elab. Krundile viib tee äärest mitu värvat, kõik hoolikalt lukus. Pärastpoole on tuulega värskelt ümberkukkunud puid, metsas kiunub mootorsaag. (Loss ja mõis on.)
Kokku 1 h 20 min, 7 km.
Ja arvake, kui palju näitab sammuarvesti (teine, sest eelmise kuulutas perekondlik konsiilium rikkis olevaks)? — 2,3 km. Mu samm on erakordselt pehme, isegi A/B-klassi matkasaabastega, et väike üles-alla liikuv pendel sammuarvesti sees püsib paigal.
Matka peaks kordama, võtaksin siis kaasa binokli. Ja kindad. Ja tund aega fotokat käes hoida enne tööd ei ole ka päris kasulik.
* * *
Õhtul jääb keeletund ära; saan teada õnneks juba enne minekut.
* * *
Nature kirjutab, et maailma teaduste akadeemiates on naisliikmeid vähem kui igas riigis naisteadlasi keskmiselt. Andmeid on 69 teaduse akadeemiast ning viimased kaks on Tansaania ja Poola, kus naisakadeemikuid on 4%. Aga kaardil on Eesti hall – andmeid ei ole, ainus Balti riik on Läti – ja Eesti Teaduste Akadeemia võib hingata kergendusega, sest vastasel korral ei oleks Tansaaniat ja Poolat eraldi mainitudki. Eesti TAs on 68 akadeemikut, neist naisi 2. See teeb 2,6%. Lätis on 18%. 69 uuritud akadeemia keskmine on 12%.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment