Mis tekstiga tunneme laulu, mille algne pealkiri oli Tacituse-aineline „An Germanien” (Germaaniale)? (Seda Googlis ei ole, ärge otsigegi.) Asjaga on kaude segatud ka „Ahvide planeet”.
* * *
2015 loetud:
- raamatuid 71 (2014: 52)
- lehekülgi 14 244 (2014: 10 076)
- keeltest olid inglise ja saksa maht sama, eestikeelse kirjanduse maht suurenes 2½×, siinkeelse oma üle 4× ja prantsuskeelse oma tervenisti 44× (2014: 12 lk, 2015: 528 lk)
Aasta parimad raamatud. Muljet avaldsid 71 loetud raamatust tervelt 29 (2014: 16, 2013: 9)
1. Grimms Märchen ohne Worte – Grimmide muinasjutud piktogrammidena!!
2. Gifts of the Crow: How Perception, Emotion, and Thought Allow Smart Birds to Behave Like Humans – vareseuurijate John Marzluffi ja Tony Angelli teine suur raamat, vareslaste vaimuvõimetest. Tõlkige see eesti keelde ja andke lugeda toorestele Viljandi linnaametnikele.
3. In the Company of Crows and Ravens – John Marzluffi ja Tony Angelli esimene suur raamat, vareslastest kultuuris
4. Arvustavad märkused keeleuuendusnõuete puhul [Lauri Kettunen, 1919] – prof. Kettunen analüüsib keeleuuenduse ettepanekuid. Puhas kuld.
5. Crash of Malaysia Airlines flight MH17 – ametlik uurimisaruanne ehk kuidas valel on lühikesed jalad
6. Vee peal – uudisromaan 1980. aastate väikelinnaelust
7. La petite grenouille qui avait mal aux oreilles – väikesel konnal valutavad kõrvad ja ta läheb arsti juurde. Üks arst suunab ta teise juurde, keegi põhjust ei leia.
8.–9. Blide – Mange – Trebuchet: Technik, Entwicklung und Wirkung des Wurfgeschützes im Mittelalter: Eine Studie zur mittelalterlichen Innovationsgeschichte – pealkiri on peaaegu sama pikk kui raamat ise. Autor on kokku kogunud kõik, mida on teaduslikult teada kooguga kiviheitemasinatest, ja saanud üsna tagasihoidliku brošüüri. Koos viskekatsete kirjeldusega.
8.–9. Viollet-le-Duc – esimene kõva kaanega prantsuskeelne raamat, mida lugesin. Millest muust on vääriline alustada kui arhitektuurimonograafiast!
10.–11. Emil und die Detektive – Emil Kästneri klassikaline lasteraamat
10.–11. 1636 - ihre letzte Schlacht: Leben im Dreißigjährigen Krieg – vapustava näituse kataloog (tekstid ja selgitused)
12. ENSV KGB tegevuse lõpetamine – siit raamatust saab teada, miks on praktiliselt võimatu teada saada, mida tegi 1941 hävituspataljon
13.–14. Mälestuste raamat – J. V. Veski mälestused
13.–14. Leben im Mittelalter: vom 7. bis zum 13. Jahrhundert – klassika, elu vara- ja kõrgkeskajal
15. Tobias ja teine B – lugesin seda kui koduloolisi märkmeid
16. Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 2013–2014 – eriti paelusid tähelepanu kirjeldused Kuressaare restaureerimistöödest ja 1980. aastate dendrokronoloogilisest skaalast, Kuressaare puitarhitektuurist ja betoonist Eesti ennistamises
17. Instruments of Darkness: The History of Electronic Warfare [2nd ed., 1979] – radarite ajalugu 1970. aastateni
18. Laevaga Leningradist Odessasse ehk miks otse minna, kui ringi saab – Voldemar Panso reisikiri, 1957. Kahju, et ta kirjutas reisikirju ainult kaks (teine oli „Maailm arlekiini kuues”, mis mingi kohutava eksituse tõttu oli sattunud kohustusliku kirjanduse hulka – see oli üks väheseid kohustusliku kirjanduse teoseid, mis oli lõbus, tore ja meeldejääv).
19. „Karuks istus vangitornis…”. 1980 – aasta, mis raputas Eestit – sellest just kirjutasin
20. Opa ist am Kopf barfuß: Die besten Kindersprüche – räägib saksa lastesuu / Saksa laste suu
21. Der Glückliche schlägt keine Hunde: Ein Loriot Porträt – Loriot’ mitme saate režissööri assistendi mälestused
22.–23. Lugusid suure lombi tagant – tilluke saksaaegne (august 1944) kogumik Vilde kolme Ameerika-jutuga
22.–23. The Apollo guidance computer: Architecture and operation – 1960. aastate tehnikaime, mille kasutusliides oli mõned nupud ja mõni rida arve
24. Soomusautoga Eesti Vabadussõjas – Rootsi vabatahtliku soomusautokomandöri päevik lõunarindelt
25. Kuressaare vanem ajalugu – kust saame teada, et taanlaste 1222. a linnus ei saanud olla mujal kui praeguse Kuressaare linna territooriumil, kuid seda leitud ei ole, ja et Kuresaar võis olla algselt Saaremaa kui saare nimi
26.–27. Loss of Signal: Aeromedical Lessons Learned from the STS-107 Columbia Space Shuttle Mishap (NASA/SP-2014-616) – lennundusmeditsiini aruanne, mis juhtus, kui 70 km kõrgusel ja üle 20 helikiiruse liikunud kosmosesüstik lagunes; varem inimesed nii kõrgel ja nii kiiresti liikunud sõidukist õue sattunud ei ole
26.–27. Eesti lindude nimestik. Nomenclator avium Estiae [1922] – koostanud tudeng Gustav Vilberg, kes hiljem eestistas nimeks Vilbaste
28. Wofür sitzen Sie eigentlich hier? Geschichten vom DB-Service-Point – Düsseldorfi pearaudteejaama kliendinõustaja seiklusrohke argipäev
29. Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat – teine teos, mis loetud koduloohuvist
30.–71. Ja siis veel palju teisi raamatuid.
* * *
Pikaajaline liiklustiheduse vaatlus tänavaäärseil jõudehetkil (bussi ootamine, koerte jalutamine). 16 kohas, 731 vaatlushetke, kokku 52 h 26 m 31 s (keskmiselt 4 m 18 s). Loendatud 35 636 mootorsõidukit (algul loendasin üldse sõidukeid, sh 3 jalgratast). Lihtsustas uus selge stopperiga kell: enne pidin kuni üleskirjutamiseni meelde jätma sekundi täpsusega alguse ja lõpu ning loendustulemuse; nüüd ainult umbmäärase alguse (minuti või ka ainult viie minuti täpsusega) ja loendustulemuse.
Kuigi kodutänavast on argipäeva päeval tulemusi väga vähe, võib täheldada, et liiklustiheduse suhtes on päevatüüpe neli: E–N, R, L ja P. Reedel on õhtune tipptund varem (või õigemini argipäeviti päevaste vaatlustulemuste puudumise tõttu ma ei tea, millal see algab, aga lõpeb varem kui E–N); L–P tipptunde ei ole, aga L on ainult pisut vaiksem kui [suuresti teadaolematu liiklustihedus] E–R päeval; P on ettearvatult üldiselt vaikseim nädalapäev kuni õhtuni. Kella 19st alates nädalapäevadel suurt vahet ei ole. Puhkusekuud august ja osaliselt ka september olid maanteel vaiksemad, aga see-eest nädalavahetusel kiirteel suuremad kui juulis. Kiirtee liiklussagedus on tipptunnil selline, et loenduriga tuleb klõpsata mitu plõksu sekundis. Üldiselt on mehaanilise loenduriga loendada lihtsam kui peast või isegi sõrmedel, sest peas loendades läheb kergesti segi ja teatavasti on inimesel ainult 10 sõrme. Tšehhi rändurid Hanzelka ja Zikmund kirjeldasid 1940. aastate lõpus Lõuna-Aafrika rahva kahvrite (koosade) loendamisviisi, kuidas samal käel loendatakse ühest kümneni (1–5: mitu sõrme pöidlast loendades on peopesas; 6–10: mitu sõrme pöidlast loendades on sirutatud + 5), üht kätt üheliste ja teist kümnelistena kasutades saab nii sõrmedel loendada sajani, aga ka see ei välista segiminekut. (Ja kes oskab kahendkoodi, saab loendada sõrmedel 210 = 1024-ni.) Loenduriga on ainult vajutamise lust, kaasa loendada vaja ei ole.
* * *
Muid suvalisi aastapudemeid.
- Ükskord enne mingeid külalisi panin riiulis kaitseprillide all lahtiselt vedelenud UV-taskulambi kuhugi kindlasse kohta varjule (et külaline ei tea, miks on taskulamp koos kaitseprillidega, ja laseb endale silma; ebameeldiv, silmad hakkavad kipitama). Lamp ikka kadunud. Tuleb osta uus, küll siis vana ka välja tuleb.
- Printer (2008) hingitseb viimaseid hingetõmbeid. Fotode printimise kunsti minetas aastaid tagasi (aga enne oli kvaliteet selline, et iga aasta printisin enda aasta parimate fotode albumi), nüüd ei taha enam printida sinist värvi. CMYK-põhivärvid veel töötavad, värvilist teksti veel prindib (kuigi värvused on pisut ettearvamatud ja külmast peast on joon pisut nurgeline – joon läheb sirgeks alles nii 100 lk järel, proovitud).
- Ühe Eesti maakonna paksu üldteost lugedes selgus, et ainus Eesti vareslane, keda ma looduses näinud ei ole, on mänsak. Raamat ütleb, et mänsak elab palumetsas, aga raamatus puudub maakonna metsade kaart ja kust mina, kelle botaanika jäi nii umbes V klassi, võin ära tunda palumetsa.
- D. maantee äärne vahelduva nimega söömakoht, kus viimati oli kõrts Öökull, enne seda Toxo ja Nataša, on nüüd nimega Mars One.
- Ükskord meenutasime nüüdse perspektiivika toidu raiskamise vastase võitluse teemal, et lapsepõlves aina öeldi, et leib on püham kui meie keegi, v.a muidugi Lenin, millest võis üldkokkuvõttes järeldada, et Marx oli siis nagu jumal ja Engels nagu püha vaim – ta oli olemas, aga keegi ei teadnud temast täpselt midagi.
* * *
Ning kõige lõpuks aasta parim foto (mitte tehnilises, vaid hetke tabamise mõttes; täiskaadrina), millest on pikemalt juttu olnud juulikuises tagasilennu loos ja mitu korda hiljemgi (re: iidse 1000 mm raudobjektiivi teravustamine), viimati veel täna uue telefoni pildil:
No comments:
Post a Comment