Hommikul vara poodi. Peatuses 8.05, poes 8.15, poes on retsepti järgi ise koostatud nimekirja järgi ostes vahepeal tunne nagu Smack the Pony kirjakandjal*, poe bussipeatuses 9.25, E lennuk maandub 10.00, viskan külma vajavad asjad külmikusse, bp-sse, 10.10 linnas, 10.48 lähen vanadekodu bussipeatusest sama bussi peale, millega E tuleb lennujaamast.
T-s, kõigepealt sööma (muide, üle tänava juuksurit enam ei ole).
Kunagi käisin soome keele kursusel, kus mitu korda mainiti, et kui Soome kõrtsis öeldakse talo tarjoaa, tuleb olla tingimata nõus. No ja arvake, mitu korda peab käima sama mõtte kuulmiseks saksa kõrtsis? – 102 (sada kaks).
Mul on pärast üsna paha. Kohalik õlu ja toekas soolane-rasvane päevaroog ei leia umbes tund aega minu organismis tasakaalu, E leiab, et ma olnud koguni näost valge, saadab mind raamatupoest rongi peale. Umbes tunniga hakkab parem.
* Smack the Pony seda sketši internetis ei ole. Algajale kirjakandjaneiule oli sattunud erakordselt hääldamatu aadressiga kiri ja ta üritas seda suure nutu saatel veerida, aga teine, kogenud kirjakandja aitas ja viis ise kirja kohale. Puändiks oli järgmisel kirjal muidugi veel õudsam aadress.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment