29.12.15

T, 3116. päev: pikk tee düünides

Eilsed ketsiotsingud ei andnud tulemusi, vaja on käia siinkandi matkapoodides. Ühtlasi uurin katsega, kuidas on sõita riigi suurimasse oskukeskusse bussiga, mis sõidab töölt mööda maa suunas.

Teate, väga huvitav on.

Mõningase irooniaga muidugi.

Näen aknast ennenägematuid maastikke ja jätan meelde paljulubavaid kohti. Näen maja, milles arvan asuvat korteriomaniku firma kontori – tal läheb ikka väga hästi. Sõit kestab terve tunni.

Te muidugi küsite, kui kaugel siis see ostukeskus läbi külade ja metsade on, et buss sõidab sinna terve tunni.

18,7 km on.

Nüüd te muidugi küsite, kuidas saab buss sõita 18,7 kilomeetrit terve tunni.

Väga lihtsalt saab – teekonna keskel seisab 20 minutit ning ootab rongi ja vastutulevat sama liini bussi. Ega ilmaasjata öelnud meile sama liini bussijuht, kui ükskord laupäeval ronisime jaama juures bussi peale, et kui te tahate sõita Ilusasse Tähekesse, ärge minuga tulge, ma sõidan sinna tunni, minge hoopis siit kõrvalt, teine buss läheb 20 minutiga.

Otsejoones matkapoodi, mis on kahekordne ja allkorrusel kavatisega, et näitame, nagu meil oleksid ainult Jack Wolfsini jalatsid. Neid ma ei taha, ega. E-l ükskord olid ja ei olnud mugavad. Ülejäänud tõsiste tootjate matkajalatsid on korrus kõrgemal.

Leian siis vajaliku jalatsi ja suhtlen kohalikus keeles müüjatädiga, et kas teil seda minu numbrit on. Tädi kaob kümneks minutiks ja vehib, et olla leidnud alles „täitsa kõrgelt”. No ma ei tea, äkki on neil ladu pööningul. Arvamus, kas on suur või mitte, meil ei ühti. Ühelt poolt võib tädist aru saada, et ta ei taha uuesti enam pööningule ronida, aga teisalt on professionaal tema ja teab paremini, mis on paras ja mis mitte. Uus kets nimelt istub jalas teistmoodi kui vana, külgsuunas on labajalal rohkem ruumi, varbaid saab vabalt liigutada, aga samas ei loksu ka (sest paelad on sedamoodi, et tõmbavad koomale ka jalatsiääre). Mark ja mudel on Meindl Cuba GTX (kategooria A (kerge matkajalats), hooldusklass II).

Ühtlasi meenus ka, kuhu said mu matkasaapad – kinkisin need ära. Tuleb kevade poole osta uued.

Siis täpselt samast kohast, kust 2010 sain koos lepingu-uuendusega tasuta telefoni, mida praegu kasutab E, saan uue lepingu-uuendusega uue tasuta telefoni. Et mobiilifirma Pasadoobel saatis mulle suvel ja sügisel vähemalt kaks (aga võib-olla ka kolm) kirja, et tule tee oma iidamast-aadamast leping ümber ja saa tasuta telefon. Ma üldiselt lugesin need kirjad läbi ja viskasin ära, sest ei olnud seal sellist telefoni, mida tahtnuks. Aga ükspäe pühade ajal sirvisin une eel Pasadoobli nigelavõitu kodulehte ja leidsin, mida nende uued ratslepingud sisaldavad ja mis neist sobiks mulle (nt mis andmemahtu hakkan eeldatavalt kasutama, arvestades, mis andmemahtu kasutan Eestis mujal kui WiFi kaudu). No ja vat siis selgus, et just mulle sobiva lepinguga saaks mu uuest Eesti telefonist (Xperia Z3 Compact) järgmise mudeli (Xperia Z5 Compact) kauba peale.

No ja kui 2010 punnisin kogu vestluse prantsuse keeles, siis nüüd kohalikus keeles. Müüja meenutab tuntud Eesti näitlejat (seda, kes filmis „Malev” oli templirüütel ja Uru mentor) ja on suhteliselt kannatlik. Ainult ühe korra teatab ta „Mida te tahate?” ning ainult korra peab ta tõusma leti äärest ja tulema vaatama, mis telefoni ja mis lepingut talle näpuga näitan.

Siis linna kaudu tagasi, palju kiirem.

Uued ketsid kohe jalga, teine käik köögilambi järele. Uus on palju väiksem (kitsam) ja kergem (re: kuidas eelmise kuppel kukkus peaaegu pähe) ning ka palju odavam kui eilne uus.

Jalutan koerad ja leian, et kiirustamine oli asjata, enda viga, et ei hakanud poodlema juba vara hommikul, sest lamp peab lakke minema veel täna, aga päevavalgust enam ei jätku ja lamp tuleb panna lakke pealambi valgel.

Vana ja raske lambi mahavõtmisel selgub, et saan kasutada vanu auke. Üks on uues lambis olemas, teist ei ole, aga lihtsam on puurida uus auk lampi (kus selles kohas ei ole ees midagi) kui lakke, kas pole?

Nagu ikka, on puuri akud tühjad ja siis, kui esimene aku täis, teeb puur sellega korraks ainult sirr! ja siis on ka see tühi. Tuleb oodata, kuni on täis ka teine aku.

Vana lambi toru uude lampi (uues lambis on külmvalge, vanas soevalge).

Kui uus lamp on laes, täheldan, et vana lamp oli palju laiem, aga viimane laevärvija ei ole lampi laest võtnud! Muu lagi on värvitud rulliga, lambi ümbert pintsliga ja kohati on kuivanud värv lambi serva alla kuhja. Lambi all olnud vana värv on kollakas. Pintseldan sellele peale seaehitusest üle jäänud valget akrüülvärvi, täna õhtul 2 kihti, homme hommikul veel ühe, kuni kollane värv enam eriti läbi ei kuma (konkreetselt see valge akrüülvärv katab kole halvasti).

Kui vana vana lamp oli, ma ei tea. Kandsid seda juba ristpeakruvid ja kirjad ütlesid, et vastab mingile 1982. a direktiivile.

Tore on ka see, et seekord on lae vaskjuhe natuke pikem ja ulatub lambi ühenduskarpi. Veel leidsind korteri kaitsmeid läbi proovides, et kaitse nr 7 lülitab välja kogu korteri laevalgustuse, enamiku pistikupesi ja kolakambri seinalambid. Nii et jah, panin lambi lakke pealambi valgel, aga see ei ole üldse nii kole, kui kostab.

No comments: