R, 2987. päev: öökulli juures

Käime söömamajas Öökull, kus on riburada tegutsenud mitu üürikest söömakohta – eelmine oli Nataša, enne seda Toxo jne. Alles mõni aeg tagasi oli Öökulli restorani ees tänaval silt, et nad pakuvad ka Poola köögi hõrgutisi, aga täna seda silti enam ei ole. Oleme esimesed külalised, sees kedagi ei ole, istume väljas, kus ka kedagi ei ole. Joogisoovi tuleb küsima pildirohke ettekandja, kellel on suhtlusraskusi igas keeles (ei saagi aru, mis maalt ta on). Küsime veinikaarti, mispeale tuleb kohale omanik ise ja ütleb, et veinikaarti ei ole, küsige niisama, ta toob midagi sinnapoole, näiteks valget või punast või kuiva või magusat, ta toob aga. Võtame mineraalvee. Menüü kohta ütleb, et seda ka ei ole, toidud on väljas päevapakkumiste tahvlil. Õhtu jooksul käib söömakohast läbi veel kaks inimest, omanik ja ettekandja kallistavad taustal niisama. Omanik soovib meie lahkumisel, et tulge meile jälle, ja siis hõikab tänavale järele, et on nädalavahetusel ka lahti. — Kutsu pealegi, ega me niikuinii enam ei tule.