Pikal teekonnal uue sõbranna, meie kõrval elava hullnaabri juurde kaunistas joodiknaaber eile ühtlase 25 m pikkuse kusenirega kogu köögitaguse käigurõdu, kõigist jalamattidest üle. See on minu jaoks viimane tilk (mhh…), ma teda enam ei tereta. Rääkimata üleeileõhtusest ektsessist maja ees, kui koeri kesköö paiku jalutasin, tuli ta eemalt kätega vehkides, mingid paberid näpus, ja tahtis mult midagi; taganesin universaalsõnadega, et ma ei tea ja ei-ei, aga ta ei jätnud ja lähenes muudkui, mispeale ei jäänud muud üle kui võtta kasutusele rahvastevahelise suhtluse keel eesti keel. Milles ma siis teatasin, et jätku mind rahule ja ma tema pabereid vaadata ei taha. Mille peale ta siis sõimas hulk aega. Millele võiks vastata tuntud lühifilmiga (link), aga seal kujutatu on joodiknaabriga võrreldes lahke vanamemm.
Saabuvad külalised, mõneti hiljem kui arvatud, sest kuidagi juhtus, et öeldud lennuki kellaaeg oli tegelikult stardi, mitte maandumise oma. Sedasi avan flightradar24.com-i ja saan pärast külalistele seletada, mida nad lennukiaknast nägid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment