R, 2994. päev: reede õhtu

Ükspäev juhtusin Kõrgmetsa kirikust – millel on kellatorn, aga selles on ainult kellamäng, numbrilauaga kella ei ole – mööduma kellalöömise ajal ning telefonirakendus gStrings ütles, et kellaaega lööb h-kell.

h ehk si on muidugi pisut veider toon kella jaoks, kas pole. Nagu midagi oleks puudu – ainult pool tooni kõrgemal oleks ilus puhas c.

* * *

E ja külaline on naaberlinnas.

Google Playst barokkoratoorium (eestikeelne telefon ütleb žanriks „ülistuslaulud”).

Pesen aknaid, sh sellep., et päike ei paista akendele peale ja E-d ei ole juures pabistamas, et nüüd kukud alla või ära suurt akent nii lahti tee.

Minut enne väljumist jõuan rongile, vabu kohti on vähevõitu, algul istun ühele, aga seal kipub ninna kummaline lehk, mida ei tekita ei ees ega taga istujad, mistõttu kolin vaguni otsa, kus on neli istet kõrvuti, küljega sõidusuunda. Näen välja risti üle vaguni väikesest püstformaadis aknast, mis suure seinapinna tõttu kummalgi pool raamib kuldses õhtupäikeses maalilisi maastikudetaile. Ega muidu ju rongi aknast risti sõidusuunaga välja ei vaata, ega. Kõige taustaks veel nimetet kantaat, kus Google Play andmeil laulab kõiki solistirolle Kirsten Blaise, aga plaadikaane pildil on nimesid viis ning mõni neist on muudest mul olemas olevatest barokkooperitest (2) tuttav, näiteks Terry Wey peaks olema kontratenor, aga kes mis rolli laulab ning mis kantaadis üldse juhtub, teada ei saa. Helilooja paistab plaadikaanelt kui „Adolf Hasse” (Johann Adolph Hasse), omaaegne tootlik ooperihelilooja, kuni Gluck ooperiasjanduse ära muutis ja Hasse ooperid hiljem unustusse vajusid. Kõlab teistmoodi kui muu muusika, huvitav.

Rongis on hull vanadaam, kaelas tasuta sõidu kaart (BahnCard 100), käes jogurtitops, pärast palju sodi täis kilekotte. Küsib vagunisaatja käst mitu korda üle, kuhu rong sõidab, vahepeal uurib minu pea kõrval rippuvat sõiduplaaniga ekraani (mitu minutit), siis – kuuldes sihtjaama nime – tormab ühes väikejaamas kõige nelja kilekotiga vaguni teiselt korruselt alla perroonile ja siis kohe sisse tagasi, sest õige peatus on alles kaks kilomeetrit hiljem järgmine.

Kella kõrts, siis rongiga jälle tagasi.