R, 2980. päev: kuum ja haisud

Jõle kuum.

Nüüd on meil ühe asemel kaks joodiknaabrit – hullnaaber on jooma hakanud. Nad istuvad – kui hästi läheb – maja ees lillekasti serval nagu kaks kägu, aga – kui hästi ei lähe – hullnaabri ukse taga toolil ja väiksel trepil ehk meie kohe meie ukse kõrval. Nii et haiseb ka maja taga. Maja esiküljel haiseb niikuinii, sest uus altnaaber käib umbes kord tunnis rõdul suitsetamas. Kui hästi läheb, kuuleb kõigepealt rõdult ta köhimist, mispeale tuleb kiiresti aken sulgeda. Köhib ta pikalt, ta võiks tulla mõnda suitsetamisvastasesse kampaaniasse elavaks näiteks.

Peale selle on ta eelmistelt alumistelt naabritelt pärinud ka grilli ja selle peale pandava poslamasla, mida ta eelmisel nädalavahetusel ka tohutu suitsupilve saatel kremeeris (suitsupilvest on fotod ja video). Tuleb hankida rõdule suitsuandur ja kui ta ütlema peaks, teha siis suured silmad ja öelda, et ohhoo, kas ta tahab öelda, et mul ei tohi olla suitsuandurit vä.

Ühtlasi on tulekul uus, külma- ja kuumakindel ning eeldatavasti oluliselt parem linnukaamera kui eelmine. (Mitte enam algeline kiivrikaamera nagu eelmine, vaid spetsiaalne automaatne loomakaamera.) Meie vares käib hommikuti meid tervitamas, aga seda, kuidas ta rõdul käib, ei ole me veel keegi näinud; vana linnukaamera reageeris pildimuutustele nii kiiresti, et jäädvustas piksenooli, aga varest pildile ei saanud. Viimati Eestis pildistasin pesakonda noori vareseid, kes lustisid noores männikus, suled alles värsked ja kohevad, mida oli lust vaadata, kuigi vareste elust on teada, et sellest nelikust elab talve üle võib-olla üks.

Viimati Eesti-kodus just imestasin, et aknast tuli pärnaõite lõhna ning seda idülli ei seganud mitte keegi, sest kuigi majas umbes üks suitsetaja on, piibutab ta teisel pool maja (ning teda ei olnud pärastpoole ka kodus).