N, 2170. päev: Nikolai Gogol, „Audiitor”

Tänasida teadusuudiseid:

• Risk on kvantitatiivne, st arvuline ja suhteline: link. (Peaksin kirjutama sel teemal pikemalt.)
• Muinasjutul on kole hind: link (olge hoiatatud, et lingitud blogi on ameerikalikult sõnaohter).
• Kõik pole kuld, mis internetis hiilgab, ehk 5 märki, et uudis on imetud välja sulepeast: link. (Kuigi Postimehe teenekas teadusajakirjanik IKH on ilmselt müstifikatsioon ehk kollektiivne varjunimi ja teda päriselt olemas ei ole, võiks see loetelu olla PM toimetuses seina peal.)

Õhtul film The Artist (2011), sest see on üks kahest plaadist, mille kursusekaaslane E-le laenas ja peab viima homme tagasi, aga kumbki on vaatamata ning liisk langes just sellele. Film on tehtud mitte eriti arukale vaatajale ja üheainsa tegevusliiniga tegevus on väga etteaimatav ehk üldkokkuvõttes igav. Et see on tummfilm ja vahetiitrid on prantsuse keeli, jääb suur osa tegelikku teksti teadmata. Asendan selle omaloominguga.

Pärast vaimukosutuseks esimene pool filmist For All Mankind (1989). Selles on esimest korda näha seiku, millest olen viimase kahe ja poole aasta jooksul sageli lugenud, aga seni pilti näinud ei ole: beduiinide lõkked öises Saharas, Apollo 13 meeskond kõik kolmekesi Kuu-moodulis, USA astronaudi esimene kosmoses hõljumise kord (mis varem nähtud lavastatuna minisarjas From the Earth to the Moon ja mis paljastas kosmonaut Leonovi häbematu vale, nagu see oleks äärmiselt lihtne).