K, 2155. päev: keel, loen, huvi

Hiljuti kohatud obsessiiv-kompulsiivse keelekasutuse näidetena olgu mainitud, et tegutseb keegi, kes teab, et mine-liide on „paha”, mis pikapeale selgub tema sõnaveiderdusest, kus samas lauses ei ole mitte kunagi kaht mine-liitega sõna, ja keegi teine, kes teab, et eesti koolon on alati lause keskel, ja, nui neljaks, on punninud koolonijärgse esimese sõna esitähe alati väikeseks, isegi kui see on mitu reavahetust allpool ja juba täitsa omaette lause. Mõnikord on see teguviis tundunud imelik tallegi ja ta on pannud kooloni asemele punkti, mis visuaalse efekti hävitab ja jätab lugeja teadmatusse, et järgnev tekstiosa on tegelikult eelmisega loogiliselt seotud, näiteks näited või seletused.

* * *

Youngi mälestustes jõuan Apollo-järgsesse ajajärku, mil Young oli esialgu Apollo-Sojuzi põkkumise projektis (1975) tähtis tehniline asjapulk. Nimetab projekti väga lihtsaks (ainult põkkumine), aga imestab tähelepanu üle, mida asjale pööras N. Liit (ja kuidas USA-sse komandeeritud kosmoselaevakonstruktorid pildistasid massiliselt ka kõiki muid jooniseid peale dokkimismooduli omade, nii et igaks juhuks kaeti konstrueerimisbüroos muud joonised kinni, ja kuidas ühel N. Liidus toimunud koosolekul nihutas keegi ameeriklastest oma tooli pisut rohkem kui vaja ning selle alt kukkus ära mikrofon). Edasi jõuab jutt juba kosmosesüstikuni, milles Young oli 1981 esmalennu komandör (traditsiooniliselt juhib USA kosmoselaevu, kui neid on vaja juhtida käsitsi, komandör – näiteks maandusid kosmosesüstikud käsitsijuhtimisel) ja õige pikalt selle kuumuskindlatest plaatidest, mida seletab, et esmalennu tegi Columbia, mis 2003 just nimelt purunenud kuumuskindlate plaatide tõttu hävis.

Vahepeal lugesin ka raamatu järelmärkusi ja sain näiteks teada, miks mõningad kosmoseajaloolased peavad ajaloo kõige tähtsamaks kosmoselennuks Apollo 8 lendu (21.–27. XII 1968). Sellel toimusid ajaloos esimest korda järgmised kaksteist asja:

1. Inimene lahkus esimest korda Maa-orbiidilt
2. Inimese pilk haaras esimest korda kogu maakera
3. Inimene nägi ilma päikseloojangu ja -tõusuta ööd
4. Inimene tundis päikesekiirgust ilma Maa kaitsva magnetväljata (õnneks oli selle toore päikesekiirguse ja inimese vahel kosmoselaeva kere)
5. Inimene liikus Saturn V täisjõu tõukel (Young mõtleb siin seda, et Apollo 8 lend oli esimene mehitatud Apollo lend, kus kanderakett oli Saturn V, mitte Saturn V suurimat tõukejõudu üldse, mis viimasel kolmel lennul oli I astme täiustatud mootorite tõttu veidi suurem, ja tõukejõud oli muidu ka seda suurem, mida hõredamasse õhku oli rakett jõudnud, kokkuvõttes kõige suurem enne I astme keskmise mootori peatamist)
6. Inimene oli teise taevakeha gravitatsiooniväljas
7. Inimene oli Kuu-orbiidil
8. Inimene oli Kuu taga, Maaga raadiosideta ja tegi seal iseseisvalt kaks keerukat manöövrit – orbiidile pidurdamise ja sealt ära kiirendamise, mille õnnestumist näitas õige Kuu serva tagant väljailmumise hetk. Mõlemad olid täpselt õiged ja tagasilennuks väljailmumist kommenteeris komandör Lovell sõnadega Please be informed, there is a Santa Claus (mida N. Liidu uhvohuvilised tõlgendasid mitte rõõmusõnumina, et tore on, me ei jäägi elupäevade peatse lõpuni tiirlema ümber Kuu, vaid jõuame koju õnne tooma, vaid hoopis teatena, et Kuu oli täis uhvosid, mille kohta kasutatud iks põhjusel koodnimetust „püha Nikolai”. — No teate, ...! ...!!)
9. Inimene nägi Kuu tagakülge
10. Inimene nägi maatõusu (ja pildistas ja pärast nelikümmend aastat vaidles, kes täpselt ikka pildistas)
11. Inimene langes Kuult tulles Maa atmosfääri (muidu orbiidil viibimine on ka põhimõtteliselt vaba langemine, aga Kepleri järgi on orbiit elliptiline ja seega pool langemisest toimub keskpunkti suhtes nagu ülesmäge; Apollo 8 Kuult naasmine püstitas seega inimese allamäge laskumise rekordi – ja kui see oleks olnud mitte jõulude paiku, vaid vastlapäeval, saanuks USA tekstiilitööstus nii pikad linad, et te ette ei kujutagi)
12. Inimene sõitis esimest korda nii kaugele ja nii kiiresti (seniajani on mehitatud lennukõrguse rekord Apollo 13 meeskonnal, sest nende ainus Kuu tagant läbilend (15. IV 1970) viis neid Maa pinnast 400 171 km kõrgusele, ja Maa suhtes püstitatud kiiruse rekord on Apollo 10 meeskonnal, sest see paiskus (26. V 1969) Maa atmosfääri kiirusega koguniste 11,1 km/s).

Hiljem on tehtud igasugu muid asju (näiteks läks iga Apollo lend järjest keerukamaks), aga mitte tervelt kahtteist asja ajaloos esimest korda.