E, 2167. päev: keevitustrafo

Eilse lennukijutu juurde veel selline mälestuskild, et umbes 1984. a suvel käisime külas perekonnatuttaval, kes oli olnud enne sõda ja sõja ajal ohvitser, ning peale keevitustrafo loo*, mida menukalt jutustasin edasi 2010. a jõulupeol, rääkis ta ka loo koolivennast, kellele teine, väliseesti koolivend kirjutas, et su koduhoovi on tekkinud mingi valge ese. Koolivend imestas, et on jah, me tõime söögilaua suveks õue, aga kust sa tead. Sai siis vastuse, et vat meie see-ja-too ühine väliseesti tuttav, kes tööl tõlgendab aerofotosid, märkas. (Kui see laud oli Saaremaal, võis aerofotode spetsialist olla saarlane Aleks Kurgvel (1904–1982), kes töötas kuni 1974 USA sõjaväeluures, nagu märgib üldteose „Saaremaa” II köite peatükk „Tuntud saarlasi”.) 

Hommikul lõpuks postkontoris (3 raamatut, 1 plaat – lemmikfilmi ainus plaat on Eestis, selle asemele siis uus, ja Saksa karikatuurisarja kolm raamatut – noorespõlves oli mu lugemisvara hulgas (eriti maal, kus raamatuid oli võrdlemisi vähe) pakkide kaupa vanu Pikreid). Postipaki silt tuli juba 16. skp ja Eesti oludes hakkaks praegu pakk sõitma juba tagasi saatja poole.

Nädalaks on üles antud selline portsjon tööd, et meel on must kohe, tõlkida on umbes kaks korda nii palju kui kuu kõigil eelmistel nädalatel kokku. Aga noh, elu edeneb.

* Keevitustrafo lugu oli taoline. Jutustaja kõrges vanuses isa naabrile olnud väliseesti (Kanada või Ameerika) sugulane saatnud kettsae, et vanainimene ei peaks ahjupuid saagides pingutama. Bensiinimootoriga saagi ei saanud saata, et ei tea, kas õiget marki bensiini saab, aga elekter on kõikjal ühesugune. No vat, aga ei olnud: saag tehtud 110 voldile, naabril aga stepslis 220 V. Pannud naabrid pea kokku ja kuskil tehases tehtud haltuurana valmis vajalik trafo. Selle mass oli 38 kg, seda pidi tõstma kaks meest ja vedada sai seda ainult kärul. Ent puud said saetud. Paar kuud hiljem tuli Ameerika sugulaselt kiri ja väike pakk teatega, et vabanda, unustasin, et teil on teine pinge, ja, palun, siin on vajalik trafo. Trafo olnud kahe tikutoosi suurune ja mahtunud särgi rinnataskusse. — Ja mida teeb seejuures keevitustrafo? No eks meenus see lugu, kui kuulsin, kuidas kuskil oli tõlgitud alaldi keevitustrafoks, mis on mu ettekujutuses kah umbes 38 kg ja veavad seda kaks meest kärul.